29 badjeolbmo eai leat ožžon diimmá sadjásašveahkkebuhtadusaid, dasgo dasa várrejuvvon stáhta mearreruhta ii leange doarvái. Das lea sáhka 60 000 euros, mii lea mannan mearreruđa badjel, muitala eanandolliid ealáhatlágádus Mela áššealmmái Nina Maarit West.
– Dat guoská ollusiid, muhto stáhtabušeahtas dat ruhtasupmi ii leat nu stuoris. Doaivvolin, ahte dasa boahtá čoavddus. Dat lea hui váivi, jus daid ii sáhtege máksit.
Stáhta buhtada eanandoalliide ja badjeolbmuide sadjásašveahkkeruđa, mainna oažžu bálkkáhit sadjásašveahkki, jus ieš buohccá. Sadjásašveahkkeortnegis fuolaha eanandolliid ealáhatlágádus MELA.
Sámediggi doarjala sosiála- ja dearvvašvuođaministeriijai
Sámediggi doarjala Suoma sosiála- ja dearvvašvuođaministeriijai ja bearaš- ja vuođđobálvalusministtar Krista Kiurui máksindihte daid buhtadusaid.
Sámedikki nubbi várreságadoalli Leo Aikio mielde dálá dilli lea gierdameahttun. Son maiddái ballá, ahte ruhta buhtadusaid máksimii ii gávdno.
– Jus boahttevuođa smiehttá, de sadjásašveahkkebargi lea váttis oažžut, jus bálkká ii bastte máksit. Stáhta lea goittot dán rádjai dáhkidan sadjásašveahki oažžuma.
Aikio árvala, ahte badjeolbmuin lea dál eambo diehtu ja vásáhus sadjásašveahkkeortnegis, ja danin dan leat geavahan eambo go dábálaččat.
Dasa lassin jagiáiggis lea maid mearkkašupmi, dasgo lasseruhtadeami galggašii ohcat áiggil ovdal jagi loahpa jus leat nohkkomin ruđain, lohká Nina Maarit West.
– De lea maiddái dat, ahte loahppajagis bohtet eambbo ohcamušat. Go gárddástallan álgá, de dalle dáhpáhuvvet bárttit maiddái ja dárbbašit sadjásašveahki, muitala West.
Aikio: "Badjeolbmot eai leat dásseveardásaččat eará eanandolliiguin"
Badjeolbmuid sadjásašveahkkeortnet lea ságastahttán maiddái danin, go badjeolbmot eai leat dásseveardásaččat eará eanandolliiguin, oaivvilda Leo Aikio.
Ovdamearkan Aikio lokte rievtti doallat váhnenfriija.
– Dasa lassin badjeolbmuin leat olu uhcit diimmut go earáin, ja dál dan diibmomeari leat geahpedan vel. Dan leatge imaštallan, mo dat sáhttá leat nu eahpedásseveardásaš. Dasa fertet dál geahččalit ohcat jierpmálaš čovdosa.
Jagis 2019 badjeolmmoš sáhtii ohcat oktiibuot 200 diimmu ovddas sadjásašveahkkeruđa, muhto dán jagi leat ožžon sadjásašveahki dušše 120 diimmu ovddas.
Badjeolbmuid sadjásašveahki birra mearrida láhka. Sámediggi evttoha, ahte lága galggašii ođasmahttit nu, ahte dáhkidivčče badjeolbmuide ovttaveardásaš sajádaga eará eanandolliiguin.
– Dat lea váttis lága rievdadit, muhto sadjásašveahkki bálkkát galget buhtaduvvot geardde nu lea lohpiduvvon. Dan lága galgá beaivádit áigeguovdilin, nu mo earáge lágaid ođasmahttet dárbbuid mielde.
Mela áššealmmái Nina Maarit West lea ovttaoaivilis das, ahte badjeolbmuid sadjásašveahkkeortnet ii leat seamma dásis eanadoalliid vehkiin. Son goittotge fuopmášuhttá, ahte badjeolbmuid ja eanandolliid sadjásašveahkkeortnegat vuođđuduvvet eará áššiide.
Ministeriija bargamin áššiin – Boahttevuohta orru čuovgadut
Sosiála- ja dearvvašvuođaministeriija lea bargamin ášši ovdii dál, muitala ministeriija spesiálaáššedovdi Mikko Rissanen. Ministeriija figgá oažžut lasi ruđa, vai basttášedje máksit diimmá buhtadusaid.
Rissanena mielde boahttevuohta orru goittotge čuovgadut – sosiála- ja dearvvašvuođaministeriija lea ožžon 100 000 euro lasseruđa boahttevuođa várás, ja ulbmilin livčče lasihit diibmomeari. Lea vejolaš, ahte diibmomeari basttášedje loktet ruovttoluotta 200 diibmui.
– Min bušeahtta lea dál 350 000 euro. MELA lea dál rehkenastimin dan, olugo dárbbašat ruđa dasa, ahte basttášeimmet buhtadit 200 diimmu.
Rissanen ii goittotge sáhte vel sihkkarit lohpidit, fidnejitgo badjeolbmot diimmá buhtadusaid.
– Mis leat dál maŋimuš čielggadeamit jođus. Dát lea hui unohas dilli. Mun bivddán ándagassii iežan ovddas, ahte ná lea mannan, šuohkiha Mikko Rissanen.
