Sämimuseo Siida vuárháin láá paijeel kyehtlov ihheed siäiluttâm tovle tutkâmušâi várás ruggum sämiuámikkâsâid. Porgemáánu aalgâst sämiuámikkâsah macâttuvvojeh häävdi ráávhun, eereeb iärásij Aanaarjäävri Jaamišsuollui.
- Luuvâ meid: Sämiuámikkâsâi uđđâsist hävdidem piäsá čuávvuđ porgemáánust Anarist, Njellimist já Ucjuuvâst
Anarâšah-servi lii lopedâm rijjâtátulávt kuáivuđ hävdipaaihijd uámikkâssáid, muštâl Sämitige jeessân já Anarâšah-seervi saavâjođetteijee Anu Avaskari.
– Talle ko hävdidemtoimâkodde porgâškuođij, te ruttâdem ij lamaš ornâšum. Ton ohtâvuođâst seervi jesânijn poođij iävtuttâs, ete sij pyehtih kuáivuđ já peittiđ haavdijd rijjâtátulávt.
Avaskari mielâst hävdidem lii merhâšittee puoh sämmiláid, mutâ eromâšávt anarâššáid, ko Aanaar kuávlust häävdih láá ruggum ennuv. Sun ana tehálâžžân tom, ete uđđâsist hävdidem viijmâg-uv tábáhtuvá já uámikkâsah peesih maassâd siämmáá sajan, kuus sij lijjii algâ aalgâst-uv hävdidum.
– Oskom, ete tot lii anarâššáid vuoimijd adeleijee. Tiettip visesvuođâin, ete mottoom verd láá ain elimin Hävdieennâmsuolluu uámikkâsâi maajeeldpuátteeh.
Avaskari eeči uápistij párnážin totkeid suollui
Uđđâsist hävdidmist lii Anu Avaskarin meid persovnlávt merhâšume. Vyerdimist lii, ete maaŋgah suu hyelhih láá lamaš hävdidum suollui. Avaskari muštâl, ete eejis lâi puárisin, eidu ovdil jäämmim muštâlâm, maht sun lâi párnážin oobijnis uápistâm totkeid jaamišsuollust.
– Muu eeči lâi 7,5-ihásâš, ko Aanaar servikode pappâ Tuomo Itkonen lâi pivdám suu čäittiđ totkeid, ete kost lii hävdieennâmsuálui.
Páárnáš lâi ilodâm, ko peesâi uápistiđ totkeid. Totkeeh lijjii kuittâg kielestâm párnáid sii määđhi ulmeest, muštâl Avaskari.
– Ko sun imâštâlâi, ete mii tai seehâi siste lii, te sunjin västidii ete keeđgih. Eeči talle imâštâlâi, ete maht čunoisuollust pyehtih kavnuđ nuuvt ennuv keeđgih.
Tuoivân uccâ tilálâšvuotâ, ij stuorrâ mediatábáhtus
Anu Avaskari muštâl, ete lii savâstâllâm anarâšâigijn já sij tuoivân ličij vyeligâš, uccâ hävdidem tilálâšvuođâ, ij stuorrâ seremonia.
– Mun jurdâččâm, ete jis lii kärbisjotolâh, te puávtáččijm mahtnii pisániđ kárbáin já te puáđáččij joskis puddâ.
Avaskari tuoivân lii, ete tilálâšvuotân iä puáđáččii ennuv ulmuuh.
– Talle ive 1995 ko tääbbin lâi majemustáá hävdidem, te lijjii ennuv ulmuuh já lâi taggaar mediameeinig. Mun tuáivuččim eenâb taggaar rávhálâšvuođâ já kunnijâttim.
Kuldâl lase anarâš saavâid tääbbin.
