Sääʹm-meärtumuš
Sääʹmteʹǧǧlääʹjj šeâttmõõžž säʹmmla meäʹrtlmest eʹtǩǩeet taʹrǩǩeemnalla. Šeâttmõš âânči seʹst viõǥǥâst åårrai lääʹjj vueʹjjnalla subjektiivlaž kriteer lââʹssen še objektiivlaž vuâđaid. Tuâjj-joouk eʹtǩǩõõzz mieʹldd säʹmmliʹžžen ǩiõččât nåkam oummu, kååʹtt âânn jiijjâs säʹmmliʹžžen, oudldeeʹl što son jiõčč leʹbe aainâs õhtt suu puärrsin leʹbe maaddârpuärrsin lij rooddõhttsažkååʹddest mättjam sääʹmǩiõl vuõssmõs ǩiõllân leʹbe nuʹtt što son lij šiõttlõõvvâm rooddõhttsažkååʹddest sääʹmkulttuuʹre da juätkkam õhttvuõđ tõõzz leʹbe nuʹtt što aainâs õhtt suu puärrsin lij mieʹrǩǩuum leʹbe suu leäi vueiʹtted ååʹn eʹtǩǩuum lääʹjj mieʹldd mieʹrǩǩeed jiõnstemvuõiggâdvuõttneʹǩǩen sääʹmparlameeʹnt leʹbe sääʹmteeʹǧǧ vaalin.
Lääʹjjest jiâ nääiʹt teänab âânče oummu säʹmmliʹžžen pâi tõin vuâđain, što son lij nåkam oummu kåårmlač, kååʹtt lij mieʹrǩǩuum tuõddâr-, meäʹcc- leʹbe kueʹllšiiʹllisäʹmmliʹžžen mädd-, piiđkueʹddem- leʹbe jiõggǩeeʹrjest. Eʹtǩǩõõzzâst lij nuuʹbb beäʹlnn valddum lokku sä´mmlai alggmeeran vueʹǩǩâʹttem kulttuur reeʹǧǧesvuõtt, jeeʹres sääʹmǩiõl da še sääʹmkulttuur vueʹǩǩâttmõõžž jeeʹresnallšem vueʹjj da ååʹbleǩ.
Šeâttmõʹšše eʹtǩǩeet lââʹzztemnalla peäggtõõzz, koon mieʹldd sääʹmteʹǧǧ ǩiõttʼtââll ooccmõõžžid säʹmmlai väʹlddem diõtt vaal-loǥstõʹǩǩe da iʹlmmtõõzzid vaalloǥstõõǥǥâst jaukkeem diõtt. Peäggtõõzz mieʹrren lij puʹhtted õlmmsa säʹmmlai joukkpriimmâm miârktõõzz.
Vaal-luʹvddkåʹdd
Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkåʹdd peejj tuåiʹmme sääʹmteeʹǧǧ vaalid da rääjj tõõzz kuullʹjen vaal-loǥstõõǥǥ jiõnstemvuõiggâdvuõttneeʹǩǩin. Vaal-luʹvddkåʹdd tuʹmmai ooccmõõžžâst säʹmmla meârkkmõõžžâst vaal-loǥstõʹǩǩe. Tän tuâi vuâđđjuurdlaž miârktõõzz vääras lij vääžnai, što Lääʹddjânnmest maainstum jeeʹres sääʹmǩiõl da kultturååʹbleǩ šâʹdde vaal-luʹvddkååʹddest eeʹttkõsttum. Täʹst eʹtǩǩeet läkka väʹlddemnalla kååččmõõžžâst åårrai peäggtõõzz. Lââʹssen vaal-luʹvddkååʹdd vuässlai vaʹlljumuužžâst eʹtǩǩeet nuʹtt, što vaal-luʹvddkådda kuulče saaǥǥjååʹđteei lââʹssen kuttvuässla, ååʹn kuulli neellj vuässla sâjja.
Ânn jõõžžâst vaal-luʹvddkå´dd ǩiõtt’tââll ooccmõõžžid vaal-loǥstõʹǩǩe väʹlddem diõttpâi vaaleeʹjjin. Vaal-loǥstõʹǩǩe ooʒʒõõttmõõžž ǩiõččlõõđât eʹtǩǩõõzzâst hiâlpeed. Läkka eʹtǩǩeet tõn diõtt väʹldded šeâttmõõžž, koon mieʹldd vaal-luʹvddkåʹdd âlgg ǩiõttʼtõõllâd ooccmõõžžid vaal-logstõʹǩǩe väʹlddem diõtt da iʹlmmtõõzzid loǥstõõǥǥâst jaukkeem diõtt nuʹtt, što ij šõõdd tuʹššen mââʹjumuš. Ooccmõõžži ǩiõttʼtõõllmõš mottjeʹči teʹl juätkkjemluânddliʹžžen.
Sääʹmteeʹǧǧ vuässlai vaʹlljumuš
Sääʹmtegga eʹtǩǩeet vaʹlljeemnalla ååʹn åårrai 21 vuässlažmeäʹr sââʹjest 25 vuässliʹžžed. Vääʹrrvuässlaid vaʹlljeʹčeš vitt. Lääʹjj šiõttumuužž kåʹddmeäʹrin eʹtǩǩeet taʹrǩǩeemnalla nuʹtt, što meäʹr vaʹstteʹče pueʹrben tän poddsaž säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddin jälsteei jiõnstemvuõiggâdvuõttneeʹǩǩi säʹmmlai lååkkmeäʹr. Dommvuuʹd kooʹddin vaʹlljeʹčeš eʹtǩǩõõzz mieʹldd uuʹccmõsân vitt vuässla Aanar kååʹddest, nellj vuässla Uccjooǥǥ kååʹddest, kolmm vuässla Enontekiö kååʹddest da kueʹhtt vuässla Suäʹđjel kååʹdd Lappi paalǥâskååʹdd vuuʹdest da õõut vääʹrrvuässla juõʹǩǩ peäggtum kååʹddest. Lââʹssen õõut vuässla da vää´rrvuässla vaʹlljeʹčeš säʹmmlai dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn.
Võboršeeʹǩǩ piijjmõš
Võboršeeʹǩǩ sääʹmteeʹǧǧ vaalid vuäǯǯči piijjâd uuʹccmõsân lååi jiõnstemvuõiggâdvuõttneeʹǩǩ vuâđđeem vaʹlljeemõhttõs. Läkka eʹtǩǩeet lââʹzztemnalla šeâttmõõžž vaʹlljeemõhttõõzzi vuäittmõõžžâst raajjâd õhttsažliistid. Tännalla ouddmiârkkân seämma täävtõõzzid ǩiõččlõõttâm võboršeeʹǩǩi vaʹlljeemõhttõõzz vuäitče raajjâd õhttsažliist da nääiʹt liʹstte kuulli võboršeeʹǩǩi jiõnnmeäʹrid vuäitči lookkâd õhttsažliist äuʹǩǩen.
Jiõnstumuš
Jiõnstemvuõiggâdvuõttneeʹǩǩi vuäittmõõžž jiõnsted sääʹmteeʹǧǧ vaalin ǩiõččlõõđât hiâlpeed. Tuâjj-joukk eʹtǩǩad, što jiõnstemäʹššǩeeʹrji pååʹštvuõlttõõzz vaalluʹvddkådda jiâ teänab taarbšeʹče vuõltteed registõllum vuõlttõssân. Lââʹssen šiõttumuužž eʹtǩǩeet tiuddeemnalla nuʹtt, što äʹššǩeeʹrjid vuäitči maaccted vaalluʹvddkååʹdd konttra, da še vaalvuʹvddkååʹdd iʹlmmtum paaiʹǩid. Näkam jeeʹres päiʹǩǩ vuäitči leeʹd ouddmiârkkân jooʹtti jiõnstemautt. Tät hiâlpeʹči tõõi säʹmmlai jiõnstemvuõiggâdvuõđ âânnmõõžž, kook jälste kuʹǩǩen põõšši jiõnstempaaiʹǩin.
Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmväʹldd da tuâi
Šiõttumuužž sääʹmteeʹǧǧ tuåimmvääʹldest da tuâjain eʹtǩǩeet tiuddeemnalla peäggtõõzzin sääʹmteeʹǧǧ tuâjast juäʹtǩǩed ooudâs säʹmmlai alggmeervuõiggâdvuõđi teâuddjumuužž. Mieʹrren lij tännalla puʹhtted õlmmsa tõn, što sääʹmtegga koʹlle säʹmmlai kultturjiõččvaaldšmest raʹddjem tuåimorgaanân še sääʹkulttuur da alggmeervuõiggâdvuõđi aktiivlaž ooudâsjuätkkmõʹšše jurddum kookkaskuõʹddi tuâi.
Läkka eʹtǩǩeet še lââʹzztemnalla šeâttmõõžž sääʹmkulttuur vääžnai jiijjâsnallšemvuõđin. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmvääʹldest tuʹmmjed tõn tuâjaid kuulli aaʹššin šiõtteʹčeš puõʹttiääiʹjest še jeeʹrben. Tuâjj-joukk teäʹddad, što lij vääžnai juäʹtǩǩed tuâi spesiallääʹjjšeâttmõõžž ooudâsviikkmõʹšše sääʹmteeʹǧǧ staattuuzz raaveem årra.
Tuâjj-joukk eʹtǩǩad, što sääʹmteʹǧǧ raajči puõʹttiääiʹjest juõʹǩǩekksaž mainstõõzz vuõiʹǧǧest parlamentta ij-ǥa teänab riikksuåvtõʹsse halltõõzz mainstõõzz raajjâm diõtt. Parlamentta puäʹđči tännalla ânn jõõžžâst jäänab kõskkuum vuäittmõš ärvvtõõllâd säʹmmlaid kuõskki aaʹšši vueʹjj da ooudâsviikkmõõžž. Eʹtǩǩõs še teäʹddad sääʹmteeʹǧǧ staattuuzz jiõččvaaldšemorgaanân.
Läkka eʹtǩǩeet väʹlddemnalla sääʹmteeʹǧǧ såbbar tuåimmväʹld kuõskki šeâttmõõžž tõʹst, što sääʹmteeʹǧǧ sååbbar tuʹmmai vuâđđjuurdlânji miârkkšõõvvi da kookkaskuõʹddi aaʹššin, jõs ääʹšš ǩirrlažvuõđâst ij puäʹđ mii-ne jeeʹres. Eʹtǩǩõs vaʹsttad sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž ânnʹjõž šiõttumuužž ääʹššest. Šeâttmõõžž mieʹrren lij puʹhtted õlmmsa sääʹmteeʹǧǧ såbbar staattuuzz säʹmmlai pââimõs eeʹttkâʹsttem- da tuʹmmstõktuâjjorgaanân.
Altteemvuõiggâdvuõtt
Tuâjj-joukk eʹtǩǩad läkka lââʹzztemnalla ođđ šeâttmõõžž uuʹccmõsân 150 jiõnstemvuõiggâdvuõttneeʹǩǩ säʹmmla vuõiggâdvuõđâst tuejjeed sääʹmtegga alttõõzz sääʹmteeʹǧǧ tuõjju kuulli aaʹššin. Altteemvuõiggâdvuõtt leʹčči ođđ meerlažtääʹzz vaikktemvueʹǩǩ sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjumuužžâst.
Õhttsažtuåimmjemõõlǥtõs
Eʹtǩǩõõzz mieʹldd veʹrǧǧneeʹǩǩ da õlmmsaž vaaldšemtuâi håiddai saaǥǥstâʹlle õhttsažfiʹttjõʹsse ǩiõččlõõđeeʹl sääʹmteeʹǧǧin säʹmmlai dommvuuʹdest teâuddjemnallšem da vaikktumuužži mieʹldd tok vuällai di jeäʹrben sääʹmǩiõʹlle leʹbe kulttuuʹre leʹbe säʹmmlai staattuʹsse da vuõiggâdvuõđid alggmeeran vaikkteei miârkkšõõvvi tuåimin. Tän mieʹrren veʹrǧǧneeʹǩǩ vaʹrrje sääʹmtegga vuõiggäiggsaž vuäittmõõžž vuässõõttâd tuåimi valmštõõllmõʹšše.
Eʹtǩǩõs šuuʹreʹči saaǥǥstõõllâmõõlǥtem kruuʹǧǧe kuulli aaʹšši vuuʹd. Saaǥǥstõõllmõõžžid õõlǥči eʹtǩǩõõzz mieʹldd ââʹnned pukin nåkam miârkkšõõvvi tuåimin, kook vaikkte jeäʹrben sääʹmǩiõʹlle leʹbe kulttuuʹre leʹbe säʹmmlai staattuʹsse leʹbe vuõiggâdvuõđid alggmeeran tõʹst huõlǩâni, vuälla-a tuåim vaikktõõzz vuõiʹǧǧest säʹmmlai dommvoudda. Tännallšem tuåim vueiʹtte leeʹd ouddmiâkkân sääʹmǩiõʹlle kuulli tuåim.
Saaǥǥstõõllmõõžžin õõlǥči eʹtǩǩõõzz mieʹldd raajjâd påʹrddǩeeʹrj. Veʹrǧǧneeʹǩǩi da tõõi tuåimmväldda kuulli aaʹšši määŋgnallšemvuõđ diõtt lääʹjjest jeät eʹtǩǩuku šiõtteemnalla saaǥǥstõõllâm jeeʹres ååʹbleǩõõlǥtumuužži diõtt. Veʹrǧǧneeʹǩǩi ânnʹjõž nääʹl saaǥǥstõõllâd sääʹmteeʹǧǧin vaajtâʹlle. Veʹrǧǧneeʹǧǧi kõskkvuõđâst liâ leämmaž še jeeʹres fiʹttjõõzz saaǥǥstõõllâmõõlǥtem kruuʹǧǧe kuulli aaʹššin da še saaǥǥstõõllâm luândâst da vääžnaivuõđâst. Tuâjj-joouk miõlâst riikksuåvtõõzz kruuggâst leʹčči tääʹrǩes vuâđđäʹššen pueʹreed teâđtumuužž tän õõlǥtemvuõđâst da ǩiõččlâsttmõõžžid vuâđđõõvvi šiõǥǥ vueʹjjin õõlǥtemvuõđ tiuddeem diõtt. Veʹrǧǧneeʹǩǩi âânnmõʹšše leʹčči šiõǥǥ raajjâd ääʹššest vuäʹpstõõzzid.
Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjumuš
Sääʹmteeʹǧǧ såbbar saaǥǥjååʹđteeʹjest eʹtǩǩeet, što suʹst âânčeš nõmmõõǥǥ saaǥǥååum. Saaǥǥåumma da sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz saaǥǥjååʹđteei tuâjaid eʹtǩǩeet räʹtǩǩed kueiʹmsteez. Puõʹttiääiʹjest halltõõzz saaǥǥjååʹđteei da vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei ij vuäitče tuåimmjed saaǥǥåummjen ij-ǥa ni vääʹrrsaaǥǥåummjen. Mieʹrren lij čiõlggeed sääʹmteeʹǧǧ såbbar da halltõõzz väʹldd- da vaađkõskkvuõđid. Tuâjai tännallšem räʹtǩǩumuš pooutči õlmmsa peäʹlstes sääʹmteeʹǧǧ såbbar staattuuzz säʹmmlai pââimõs eeʹttkâʹsttem- da tuʹmmstõktuâjjorgaanân di halltõõzz staattuuzz ââldmõsân aaʹššid sääʹmteeʹǧǧ såbbra valmštõõllâm- da såbbar tuʹmmstõõǥǥi tiuʹddepiijjâmorgaanân.
Täävtõssân lij še lââʹzzted halltõõzz saaǥǥjååʹđteei vuäittmõõžžid loŋŋned pueʹrben tuâjeez pirr halltõõzz tuâi väʹlddtuåimmsaž jååʹđteeʹjen. Lââʹssen eʹtǩǩeet, što seämma oummu vuäitčeš vaʹlljeed halltõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen jäänmõsân koolm ǩeäʹččlõs tuåimmpââjas.
Läkka eʹtǩǩeet lââʹzztemnalla šeâttmõõžž sääʹmteeʹǧǧ vuäittmõõžžâst mieʹrreed tuâjjriâššmõõžžâst, što sääʹmteeʹǧǧ tuåimmorgaan såbbra vuäitt vuässõõttâd teknlaž teâđseʹrddemvueʹjj vieʹǩǩin. Mieʹrren lij tännalla hiâlpeed sääʹmteeʹǧǧ tuåimmorgaani tuåimmjumuužž da uuʹcceed jååttmõʹsse kuulli kuulid.
Veʹrǧǧvaađ
Kriminaal-lääʹjj šeâttmõõžžid veʹrǧǧkriminaalaaʹššin eʹtǩǩeet tiuddeemnalla nuʹtt, što sääʹmteeʹǧǧ kääzzkõõzzâst åårrai seämma ko sääʹmteeʹǧǧ åskkumtuâjast åårrai ooumaž kuulči puõʹttiääiʹjest kriminaal-lääʹjj veʹrǧǧvaađ kuõskki šiõttumuužž kruuʹǧǧe.
Muttâzooccmõš
Tuâjj-joukk eʹtǩǩad taʹrǩǩeemnalla šeâttmõõžžid muttâzooccmõõžžâst sääʹmteeʹǧǧ tuåimmorgaan tuʹmmstõõǥǥid. Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz tuʹmmstõʹǩǩe vuäǯǯči eʹtǩǩuum väʹlddšeâttmõõžž mieʹldd kaiʹbbjed vuõiǥõõzz sääʹmteeʹǧǧ såbbrest. Sääʹmteeʹǧǧ luʹvddkååʹdd da jeeʹres tuåimmorgaan tuʹmmstõʹǩǩe vuäǯǯči peäʹlstes ooccâd vuõiǥõõzz sääʹmteeʹǧǧ halltõõzzâst. Vuõiǥeemkaiʹbbjõõzz diõtt uvddum tuʹmmstõʹǩǩe vuäǯǯči ooccâd muttâz lääiteeʹl vaaldšemvuõiggâdvuõʹtte. Vaaldšemvuõiggâdvuõđ tuʹmmstõʹǩǩe vuäǯǯ eʹtǩǩõõzz mieʹldd ooccâd muttâz lääiteeʹl pâi, jõs pââimõs vaaldšemvuõiggâdvuõtt meâtt läiʹttemlååʹv. Vaal-luʹvddkååʹdd tuʹmmstõõǥǥâst oummu ooccmõʹšše šõddâd säʹmmliʹžžen mieʹrǩǩuumnalla vaal-loǥstõʹǩǩe seämma ko luʹvddkååʹdd tuʹmmstõʹǩǩe vaalloǥstõõǥǥâst jaukkeem kuõskki ääʹššest vuäǯǯči täʹst ooudårra kaiʹbbjed vuõiǥõõzz sääʹmteeʹǧǧ såbbrest. Såbbar tuʹmmstõʹǩǩe vuäǯǯči peäʹlstes ooccâd muttâz lääiteeʹl pââimõs vaaldšemvuõiggâdvuõʹtte.
Tääʹrǩab šeâttmõõžž da meäʹrrõõzz
Sääʹmteeʹǧǧ jiõččvaaldšem staattuuzz diõtt tuâjj-joukk eʹtǩǩad, što sääʹmteeʹǧǧ kuõskki šiõttumuužž čõõđtet tääuʹjmõsân lääʹjjin da sääʹmtee´ǧǧ priimmâm tuâjjriâššmõõžžin. Sääʹmteeʹǧǧ vaali teknlažluânddlaž šiõttumuš leʹčči däs puõʹttiääiʹjest ääʹššmieʹlddlaž uʹvdded vuõiggâdvuõttministeria asetõõzzin.
