Sápmi
Artihkal lea 11 jagi boaris.

Tuâjj-joukk: Laʹpplažkriteerr meädda sääʹm-meärtumuuzzast

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj tuâjj-joouk lij täʹbbe seärad eeʹđes uʹvddam vuõiggadvuõttministeeria eʹtǩǩõõzz ođđ sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩen. Lääʹǩǩest ij teämmad ââʹnči ooumaž säʹmmlân pâi tõin kriteerrin, što son lij näkkam oummu kåårmlač, ǩii lij mieʹrǩǩuum tuõddâr-, vueʹmm- leʹbe kueʹllšiiʹllisäʹmmlân mädd-, piiđ- leʹbe jiõggǩeeʹrjest.

Sámediggelága ođasmahttinbargojoavkku ságadoalli Riitta-Leena Paunio luobaha bargojoavkku smiehttamuša vuoigatvuohtaministtar Anna-Maja Henrikssonii.
Govva: Vesa Toppari / Yle
  • Pirita Näkkäläjärvi
  • Sara Wesslin

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođumuštuâjj-joukk ehdtan čouggâd sääʹm-meärtumuuzz. Tuâjj-joukk lij täʹbbe seärad eeʹđes uʹvddam vuõiggadvuõttministeeria eʹtǩǩõõzz ođđ sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩen.

Tuâjj-joukk ehdtan jaukkeed sääʹm-meärtumuuzzast meädda ânnʼjõõžž lääʹjj nuʹtt čeälkkum laʹpplažkriteerr. (suom. lappalaiskriteeri) Lääʹǩǩest ij teämmad ââʹnči ooumaž säʹmmlân pâi tõin kriteerrin, što son lij näkkam oummu kåårmlač, ǩii lij mieʹrǩǩuum tuõddâr-, vueʹmm- leʹbe kueʹllšiiʹllisäʹmmlân mädd-, piiđ- leʹbe jiõggǩeeʹrjest.

Piâr- da sokkõhttsažkååʹdd miârktõõzz teäʹddet

Ođđ sääʹm-meärtumuuzzast lij tuâjj-joouk mieʹldd di subjektiivlaž da še objektiivlaž kriteer, mâʹte ânnʼjõõžž lääʹǩǩest. Vueʹlǧǧemsââʹjj lij õinn, što oummu õlgg âânn jiijjâs säʹmmliʹžžen

Muđoi lääʹjjehdtõõzzast teäʹddet tuâjj-joouk mieʹldd sääʹmõhttsažkååʹdd - piâr- leʹbe sokkõhttsažkååʹdd - miârktõõzz sääʹmvuõʹtte, ko oummaž õlgg tiuddeed õhtt kriteerrin. Vuõssmõs kriteerr lij, što aainâs õhtt suu puärrsin leʹbe maaddârpuärrsin lij rooddõhttsažkååʹddest mättjam sääʹmǩiõl vuõssmõs ǩiõllân. Nubb kriteerr lij, što son lij šiõttlõõvvâm rooddõhttsažkååʹddest sääʹmkulttuuʹre da juätkkam õhttvuõđ tõõzz.

Kuälmad kriteerr lij, što ainâs õhtt suu puärrsin lij mieʹrǩǩuum leʹbe suu leäi vueiʹtted ååʹn eʹtǩǩuum lääʹjj mieʹldd mieʹrǩǩeed jiõnstemvuõiggâdvuõttneʹǩǩen sääʹmparlameeʹnt leʹbe sääʹmteeʹǧǧ vaalin.

Ââʹlmõs vaaldšemvuõiggâdvuõtt  õinn mââimõs läittemveʹrǧǧneǩ

Lääʹjjčuäʹjtõõzz mieʹldd sääʹmteʹǧǧ tiuddsååbbar ǩiõttʼtõõll ooccmõõzzid vaal-loǥstõʹǩǩe, ko ouddâl tõk leä ǩiõttʼtõõllam sääʹmteʹǧǧ halltõs. Peäggtõõzz mieʹrren lij puʹhtted õlmmsa säʹmmlai joukkpriimmâm miârktõõzz.

Ââʹlmõs vaaldšemvuõiggâdvuõtt leʹčči kuuitâǥ õinn mââimõs läittemveʹrǧǧneǩ sääʹmteʹǧǧ vaal-loǥatõʹǩǩe vaʹlljumuužžast. Tuâjj-joouk sääʹmteʹǧǧ eeʹttiiʹǩǩ kuõʹđđe täst jeeʹresmiõllsaž jurddi.

"Jieʹlli õhttvuõtt sääʹmkulttuuʹre"

Sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩtuâjj-joouk smiõtldõõǥǥ vuâđđõõttmõõžžin laʹpplazkriteerr jaukkumuužž vuâđđõõttât tõnnalla, što mädd-, piiđ- leʹbe jiõggǩerjaid leä meârkkam laʹppliʹžžen jeeʹres go säʹmmla.

- Eʹtǩǩõõzzast leä nuuʹbb beäʹlnn väʹlddam lokku sääʹmlaid alggmeeran čõõđtam kulttuur määŋgpeällsažvuõtt, jeeʹres sääʹmǩiõl di še sääʹmkulttuur raajjmõõžž määŋgnallšeeʹm vueʹjj da hääm, tuâjj-joouk smiõtldõõǥǥast ǩeʹrjjtet.

Vuõiggâdvuõttministeria teâđtõõzz mieʹldd ođđ sääʹm-meärtumuuzzast leʹčči vääžnai, što ooumaž lij mättʼtjam sääʹmlaž jieʹllemvueʹjj leʹbe kulttuur sääʹmlaž õhttsažkååʹddast. Sääʹmliʹžžen feʹrttči leä jieʹlli õhttvuõtt sääʹmkulttuuʹre, leaʹša iʹlla leäkku õõlǥtam, što feʹrttjed leä mättʼtjam puk sääʹmkulttuur jiiʹjjesnallšeʹmvuõđid.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Ohcejoga gielda diŋgui čielggadeami vuojadanhálla sanerenfitnus. Gieldda bargoveaga mielde máŋggat áššit manne proseassas endorii.

Sämitigge halijdičij virgálâš parlamentaarlâš ovtâspargo Euroop parlamenttijn sehe sierâ sämmilij ruttârááju.

Sääʹmkulttuurfoond Sääʹmpääʹljes-haʹŋǩǩõõzz čiõlǥtõs pohtt ouʹdde nuõrttsääʹmǩiõl rââʹžžes vueʹjj nuʹtt lääʹdd- ko še sääʹmõhttsažkååʹddest.