Sápmi
Artihkal lea 3 jagi boaris.

Ná biras lea rievdan 100 jagis – avvillaš Tapio Tynys govvestii ođđasit máŋgalot báikki miehtá Anára viiddes duovdagiid

Avvillaš govvejeaddji movttáskii čielggadit govaid bokte dan, makkár lea dološ ja dálá Anára erohus.

Čáhppesvilges govaid lea váldán geologa Erkki Mikkola ja dat leat dál Musealágádusa oamastusas. Avvillaš Tapio Tynys lea fas govven ođđasit Mikkola govven báikkiin.

Measta čuohte jagi dassá suopmelaš geologa Erkki Mikkola (1904–1940) jođii miehtá Sámi ja Suoma ja válddii govaid duovdagiin.

Nuorra Mikkola gearggai olu ovdal go massii heakkas dálvesoađis. Son dagai ovdamearkka dihte geologalaš kárttá Suomas, man almmustahtte easkka su jápmima maŋŋá. Muhto govven lei sutnje maid erenoamáš dehálaš: davvin jođedettiin son govvii olu govaid panorámakámerain. Dat govat leat historjjálaš ovdamearkkat das, makkár máilbmi lei ovdal dálvesoađi, 1920–1930-logu Suomas.

Erkki Mikkolan 1930-luvulla ottama kuva Inarista Utsjoelle kulkevasta postipolusta.
Tapio Tynyksen ottama kuva postipolusta 2022.
Erkki Mikkola lea govven Anára boares boastabálgá álggu. Dát boastabálggis lea johtán Ohcejohkii. Govat: Erkki Mikkola / Musealágádus, Tapio Tynys Govat: Erkki Mikkola (1904-1940) / Museovirasto (válddi), Tapio Tynys (oahppa)

Sullii čuohte jagi das maŋŋá avvillaš luonddugovvejeaddji Tapio Tynys gávnnai dáid govaid. Arkiivvas ledje badjel 400 gova, maid Mikkola lei váldán miehtá Suoma. Dat šadde jagis 2015 rabas diehtovuorká Finnai friddja geavahussii.

Nu Tynys movttáskii guorrat Mikkola bálgáid.

Govvenbáiki čielggai muora ovssiid vuođul

Tapio Tynys muitala, ahte son lea johtán Erkki Mikkola luottaid mielde čuđiid jus ii juo duháhiid kilomehteriid. Ii leat álo nu álki gávdnat justa dan báikki, gokko govva lea váldon čuohte jagi áigi. Eanan lea nu earálágán; beazit leat šaddan, čáhci badjánan.

Máŋgii lea geavvan nu, ahte ovtta govvenbáikkis lea šaddan fitnat máŋgii ovdalgo justa rivttes sadji lea gávdnon. Loahpaloahpas sihkkarvuohta rivttes sajis sáhttá leat čielgan vaikko ovssiid vuođul. Maiddái govaide merkejuvvon sajit eai álo doala áibbas deaivása.

Kaunispää, Saariselkä v.1934
Kaunispää, Saariselkä 2022
Dás lea mannan boares váldogeaidnu, Suoločielggi buohta. Linnjábiila lea bisánan Kaunispää vuollái. Govat: Erkki Mikkola / Musealágádus, Tapio Tynys Govat: Erkki Mikkola (1904-1940) / Museovirasto (válddi), Tapio Tynys (oahppa)

Sámeguovllus lea dán áigge maid olu ovdamearkka dihte mátkkošteapmi, man dihte duovdagat soitet leat máŋggaláhkái earáláganat. Tynys namuha ovdamearkan oahpistangalbbaid, maid dán áigge leat ceggen juohke sadjái. Olbmo earátge doaimmat vuhttojit birrasis.

– Dáppe leat geavahan eatnama máŋgga earálágan dárkkuhussii, dego huksemii, vuovdečuollamii, guohtumii, geainnuid huksemii ja dán áigge luonddumátkkošteapmái. Nubbi, mii oidno čielgasit dáppe duoddaris, lea dálkkádaga liegganeapmi, čilge Tynys.

Dálkkádaga liegganeapmi oidno ovdamearkka dihte das, ahte beazit leat leavvagoahtán ain allelii duoddarii.

Imašlaš luondu ja biras

Muhtin báikkit leat nu dievva šaddan, ahte Avvillaš luonddugovvejeaddji Pertti Turunen lea váldán prošektii govaid áimmus. Tynys illuda, go lea beassan johtit dakkárge sajiin Anára ja Sompio viiddes guovllus, gosa ii muđui livčče várra goassege vuolgán.

Govvenbáikkiid ohcan, Mikkola bálgáin johtin ja luondu leat ožžon Tynysa joatkit proseassa.

– Gal dat oažžu muge jaskkodit, ahte gal luondu lea sitkat ja muorat leat sitkadat, muitala son.

Mo duovdagat leat rievdan čuohte jagis (Miten maisemat ovat muuttuneet sadassa vuodessa) -govvačájáhus Avvila girjerájus 17.1.2023.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Prošeavtta oktan ulbmilin lea ráhkadit málle servodatlaš ja rájáid rasttildeaddji mearrádusdahkamii Deanu hálddašeamis.

Ouddâl ko Kauko Feodorooff piârrja puõʹđi vuõssmõs motorǩeâlkk, leäi nuõrr sääʹm ǩieʹsstuâjjan tuejjeed ođđ vuejjamǩeʹrrez.

Veli-Pekka Lehtola ja Jaakko Peltomaa leaba čohkken Anára historjjás girjji olbmuid bokti.