Boles lea ráddjii Avvila skuvlaguovddážii beassama ja sihkkarasttii skuvlla dorvvolašvuođa maŋŋebárgga sosiála medias dahkkon skuvllaáitaga dihte. Teemu Mantila Avvila bolesis muitala, ahte dahkkit leat dál dieđus.
– Sii eai leat rihkusvuoigatvuođalaš ovddasvástádusas, Mantila dadjá.
Mantila dadjá, ahte eiseválddit leat ságastahttán dahkkiid ja sii eai lean ádden daguideaset duođalašvuođa. Sii leat gáhtan ja leat šállošan dan , maid sii leat dagahan.
– Dákkár dáhpáhusaid čoavdinproseanta lea hui allin, daningo bolesa ja eará doibmiid ovttasbargu leat buorre. Dákkáriin báhcá dábálaččat gitta., dadjá Mantila.
Dákkár dáhpáhusaid váldet álot duođas
Maŋŋebárgga dutkama jođiheaddjin doaibman bajitkomisára Tuomo Seikkula dajai, ahte dákkár dáhpáhusaide reagerejit álot jođánit ja nana doaimmaiguin.
Dan dihte Avviliige sáddejedje Roavvenjárggas rihkusbolesiid ja eará bolesiid dorvvastit dili ja sihkkarastit guovllu.
Seikkula dadjá, ahte vuosttas áššin lea olbmuid dorvvolašvuohta. Vánhemiidda geat leat fuolas Seikkulas lea ráva:
– Skuvlla lea dál várra dorvvolamos báiki mánáide, dasgo doppe leat ámmátolbmot muitaleamen rivttes dieđu dáhpáhusas. Doppe sáhttá maid oažžut veardásaš doarjaga. Dasa lassin báikki lea oahpis ja doppe leat oahpes ja dorvvolaš ollesolbmot.
Ášši gieđahallanvejolašvuođat leat fállun
Skuvllas doibme bolesa mearrádusaid ja ovddal gihttii sohppojuvvon doaibmavugiid mielde. Bolesa ja skuvlla ovttasbargu doaimmai bures.
Go dilli lei meattá, bargiide ordnejuvvui ságastallandilálašvuohta gielddadálus ovttas bolesiin ja gieldda kriisajoavkkuin. Bargiide lea fállojuvvon doarjja maiddái maŋŋelis bargodearvvasvuođa bokte. Gielddahoavda Tommi Kasurinen giitá skuvlla bargiid ámmátdáiddolaš barggus dákkár spiehkastatdáhpáhusas.
Skuvlavázzin lea joatkašuvvan gaskavahku iđđes lohkanortnega mielde. Dáhpáhusa gevvet čađa ohppiiguin ja bargiiguin iđitbeaivve áigge. Mielde leat boles ja kriisajoavku. Dasa lassin skuvlaoahppit ja beaivedivššu mánáid vánhemiidda ordnejuvvo ságastallandilálašvuohta diibmu 18.00 ja diibmu 19.00 skuvlla auditorias. Ohppiid, studeanttaid ja vánhemiidda dieđihit maiddái Wilman bokte.
Eriksen: Uvja bálvalusat leat geavahanláhkai
Sámi psykososiála doarjaga ovttadat Uvja lea fállan sin doarjaga olbmuide, muitala jođiheaddji Heidi Eriksen. Uvja bargá eanáš gáiddusin, muhto sii leat fállan bargi báiki ala Avvilii jus šaddá dárbu.
– Go gulaimet dáhpáhusa birra, de reageriimet ja leimmet oktavuođas Avvila kriisajovkui ja skuvlii, ahte maiddái min bálvalusat leat geavahanláhkai.
Eriksen jáhkká dilli leamašan issoras balddihahtti ja dat sáhttá čuohcat olbmuide vel guhkes áiggi maŋŋá.
– Vánhemat, oahppit ja bargit leat gártan vuordit. Go ii dieđe albmaláhkai mii dáhpáhuvvá dahje mii livččii sáhttán dáhpáhuvvat, de dat sáhttá loktet máŋggalágan dovdduid ja njuolga balu.
Áitagiid čállin sosiála media muitala das, ahte olmmoš veadjá funet, oaivvilda Eriksen.
– Lea olu vašši ja suhttu, man illá sáhttá hálddašit. Olbmuin sáhttet leat máŋggalágan jurdagat, muhto go dat jurdagat bohtet duohtan ja dahkun, de lea dáhpáhuvvan olbmos juoidá ahte duođai dárbbaša veahkki.
Uvja telefonbálvalus lea rabas árgan diibmu 8–16 nummiris 040 663 8882.
Riikkaviidosaš MIELI ry Kriisatelefon fállá ságastallanveahki birra jándora juohke beaivve nummiris 09 2525 0111.
Lasihuvvon d. 12:48 Heidi Eriksen jearahallan.
