Sápmi
Artihkal lea 2 jagi boaris.

Sámiid duohtavuohta- ja soabadankommišuvnna bargu joatkkašuvvá – ruhta ja lassiáigi addet vejolašvuođa čiekŋut gullamiidda

Sámiid ja stáhta gaskasaš duohtavuohta- ja soabadankommišuvnna loahpparaporttas vurdet dál leat stuorát deattu, go dan besset ráfis dahkat.

Nainen sisätilassa, katsoo kohti kameraa.
Komissára Hannele Pokka oaidná, ahte lasseáigi ja -ruhtadeamiin sámiid duohtavuohta- ja soabadankomišuvnna basttá bargat ráfis lohppii. Govva: Jarmo Siivikko / Yle

Stáhtaráđđi lea joatkán sámiid duohtavuohta- ja soabadankommišuvnna bargoáiggi guvttiin jagiin. Maiddái lasseruhtadeapmi dahká vejolažžan dan, ahte kommišuvnna gullandilálašvuođaid sáhttet joatkit olles fárttain.

Kommišuvnna ságadoalli ja komissára Hannele Pokka muitala, ahte kommišuvnna lea dál dahkan 100 gullama ja ulbmilin lea joatkit barggu.

– Ruhta ja áigi dahket vejolažžan dan, ahte mii sáhttit albmaláhkái dahkat daid. Lean ráhkkanan dasa, ahte boahtte jagi gullat ain olbmuid ja seammás leat diŋgon čielggadusaid dákkár fáttáin, maid gullamiin gieđahallet, dadjá Pokka.

Dán rádjái dahkkon gullamiin lea ain doarvái bargu. Báddejuvvon gullamiid ferte mannat čađa ja analyseret daid bohtosiid. Jagi 2025 álggus kommišuvnna čálligoahtá loahpparaportta.

– Dán maŋŋá smiehttat, ahte maid mii boahtit buktit stáhtii ovdan. Dál goit mii gullat duohtavuođa ja dan mii lea dáhpáhuvvan ja de čalmmustahttit dan, dadjá Pokka.

Sámi psykososiála doarjaga ovttadat Uvja joatká maid barggus gitta jagi 2025 loahpa rádjai. Uvja lea vuođđuduvvon doarjut sámiid ja Suoma stáhta gaskasaš duohtavuođa- ja soabadallankommišuvdnabarggu.

Hannele Pokka, Kari Mäkinen, Heikki Paltto ja Irja Jefremoff
Sámiid duohtavuohta- ja soabadankommišuvnna komissárat Hannele Pokka, Kari Mäkinen, Heikki Paltto ja Irja Jefremoff. Govva: Anneli Lappalainen / Yle

Ulbmilin oktiibuot 300 gullama ovdal go bargoáigi nohká

Dán rádjái sápmelaččat leat oassálastán gullamiidda bures. Gullamat leat leamašan almmolaččat ja daid maŋŋá olbmot leat sáhttán várret áiggi persovnnalaš gullamii. Ulbmilin lea, ahte kommišuvnna gearggašii doallat ain juo 300 gullama ovdal jagi 2025.

Hannele Pokka muitala, ahte gullamiin eai muitaluvvo olggobeallái maidige vai luohttámuš seaillošii. Komissára goittotge muitala, ahte gullamiin leat boahtán ovdan áššit, maid galgá loktet beavddi ala.

Sámiid ja stáhta gaskasaš duohtavuohta- ja soabadankommišuvnna loahpparaporttas vurdet dál leat stuorát deattu, go dan besset ráfis dahkat.

– Ferte dahkat evttohusaid stáhtii, maid boahtteáiggis galggašii bargat amas seamma áššit fas dáhpáhuvvat ođđasit. Lea dehálaš, ahte mii bargat evttohusaid, maid stáhta sáhtašii dasto ollašuhttit ja láhččit bálgá soabadeapmái, dadjá Pokka.

Sámiid duohtavuohta- ja soabadankommišuvdna galgá gerget raportta ja fállat doaibmaevttohusaid ovdal 30.11.2025. Dan addet dasto stáhtaráđđái, nuortalaččaid siidačoahkkimii ja sámediggái.

Filmmat roahkasmahttán olbmuid gullamiidda

Sámiid duohtavuođakommišuvnna gullamiin leat earret eará buktán ovdal giellamassima ja dasa laktáseaddji vásáhusaid maŋit sohkabuolvvain.

Dat dáhpáhusat leat boahtán ovdan maiddái ođđasamos sámi filmmain. Komissára Hannele Pokka muitala, mo ovdamearka dihte Jeʼvida -filbma roahkasmahtii olbmuid eanet gullamiidda.

– Dáin sámefilmmain mat leat čavčča áigge ilbmán, lea leamašan čielga váikkuhus. Ovdamearkka dihte olbmot leat fitnan geahččamen Jeʼvida ja leat ádden ahte sis soaittášii leat juoidá muitalanveara maid. Leat máŋggat sivat, manin olbmot leat olles eallinagis jaskkodan ja danin dat lea dehálaš mo mii kommišuvnnas sáhttit váldit vuostá sin muitalusaid, dadjá Pokka.