Eko-õhttõs Lapecost lie Aanar vuuʹdest 120 takai roskkleeʹtt da muäʹddlo noorrâmpääiʹǩ steehl- da metallpaaʒʒtõõzzid.
Mõõnni eeʹjj ääiʹj roskkliiʹtti mieʹrr Aanar kååʹddest lij lâssnam, maainast Lapeco tåimmjååʹđteei Osmo Aikio.
– Täid lie lââʹzztam paaiʹǩid, koin lie kuʹǩes kõõsk, da jõs måtam molokk teâuddai sõõrǥab ǥu jeeʹres sõõʹjin, teʹl leäʹp šuuʹrääm tän sââʹj, Aikio särnn.
Molookk lie måtmešt tiudd rooskin jie-ǥa roosk teänab čaaǥǥ. Oummu kueʹđđe kuuitâǥ rooskid da tõk liâvvne piirâs piirâs. Tät oudd Keväjäuʹrrneǩ Irja Jefremooff miõlâst hueʹnes fiʹttjõõzz kååʹddest.
Jefremooff miõlâst paaiʹǩi paaiʹǩi kuâreemkõõsk lie čuuʹt kuuʹǩǩ da roskkleeʹtt jeäʹla nokk. Son lij kuuitâǥ tååđvaž, što kååʹddest lij puârast håiddum Lintumaa ekosââʹjj.
– Lij vasttõõzztem, što oummu kueʹđđe puk molookki paʹldde, jie-ǥa viiǥǥ eko-õhttõʹsse šlajjeemnalla, Jefremoff ceälkk.
Aikio mušttal, što jõs roosk lie roskkleeʹtt pirr, roskk-aaut vuejjai tuejjee jåʹttlõs čoorǥeem.
– Mij jeäʹp kueʹđ rooskid pirrõʹsse. Tõt tâma lij seʹlvv.
Kuʹǩes määʹtǩ tueʹǩǩen leʹddi roskkliiʹttid kuâreet tälvva juõʹǩǩ neelljad neäʹttel da ǩeässa juõʹǩǩ nuuʹbb neäʹttel. Čõkkpaaiʹǩin Âʹvvlest da Suâlčiõʹljest roskkliiʹttid kuâreet måtam vuâra neäʹttlest da Aanrest õõut vuâra neäʹttlest.
