Sámeguovllu lundui gullameahttun miŋkkat orrot leamen viehka valjis aŋkke Anárjoga siste Anár gieldda fiesttaroasis. Áŋŋellaš Ásllat Hansa, Hansi Länsman bivdosiidda leat dán gease báhcán vihtta miŋkka, ja dat lea olahus daid jagiid áigge go son lea bivdán Anárjogas miŋkkaid.
Länsman lea vuohttán, ahte árgges spire lea lassánan Anárjogas.
– Gal dat gal leat lassánan ja daid ii oba oainnege. Dat leat nu hiras eallit dat miŋkkat. Mun dan miŋkka váhágis deiven oaidnit, fatnasis njuikii. Hávggaid letne bivdán ja fanas lea hávga naga, mun vudjen njealljejuvllagiin dasa, miŋka njuikii fatnasii.
Miŋka borrá Anárjogas luossaveajehiid
Miŋka lea bukton Supmii Davvi-Amerihkás ja lea dihtton miehtá Suoma. Dat eallá čázádagaid lahkosiin. Miŋka herskostallá guliin ja ovdamearkka dihtii Anárjogas dat borrá luossaveajehiid. Maiddái bivdit geavahit seaktin guoli.
Gánddas-Sámmol Issá, Reino Iisakki Saijets orru unnit Ivvánjávregáttis Áŋŋelis ja oaggu hávggaid miŋkkaid seaktin. Son lea huksen ieš miŋkkabivdosiid boares muoras ja bidjá dohko miŋkaruovddi.
– Dat lea vehá unnibuš. Ja das leamašan eanet dán bivdosis go duon stuorát bivdosis, go dathan lea jávregáttis dás, čájeha Saijets.
Saijets lea bivdán miŋkkaid sullii guhtta jagi ja songe lea vuohttán dán smávva ealli laskama. Dán jagi son lea goddán vihtta miŋkka nugo Länsmange.
– Dathan gal borrá buot guoli, vátna luossaveajehiid borrá ja buot daid guliid ja de gaikkoda daid firpmiid. Guoli viežžá doppe sáimmas, gáská dasa ráiggi ja váldá dan guoli, muitala Länsman.
Davvi-Suoma miŋkkaid mearis ii leat dárkilis diehtu
Suomas rehkenastet miŋkkaid dálvit meahcis vuhtton luottaid mielde (suomagillii riistakolmiolaskenta). Davvi-Suoma miŋkameriin ii leat diehtu go miŋkkat johtet čáhcegáttiin, čilgejit Luondduriggodatguovddážis.
Miŋka lea dovddus lottebesiid rievideaddjin ja dat gurre maid smávva dápmotjogaid. Man ollu dat duođalaččat leat, dan lea váttis rehkenastit. Miŋkameari goit leat juogaláhkái geahččalan meroštallat.
– Fuođđorehkenastima oktavuođas maiddái rehkenastet miŋkkaid luottaid, muhto dat gávdnojit nu unnán, ahte náli molsašuddamis ii oaččo čielga dieđu. Fuođđorehkenastin dáhpáhuvvá meahcis ja miŋkkat ellet millosit rittuin, muitala miŋkadutki Andreas Lindén Luondduriggodatguovddážis.
