Čakčamánus 1964 Gápmasis bávkkehii.
Stuorra bávkkanasa gávnnahedje boahtán Kyeppirváris, gosa Duiskka joavkkut ledje guođđán báhčagiid Sámi soađis. Dat, manin doppe bávkkehii, ii goittot goassige čielgan.
Dáhpáhusa birra ii čállon áviissain iige das leat govvamateriála. Nu lea Kyeppira bávkkanas šaddan legeandan, mii muitaluvvo dál.
60 jagi dassái lei dábálaš skuvlabeaivi ja Gápmasa skuvlla ásodagas lei hušša. Oahppit ledje lagabui moadde čuođi ja stuorra oassi sis orui ásodagas skuvlavahkuid.
Skuvlagánddat ledje láittastuvvan. Ásodaga divššár fuobmái sáddet gánddaid tuvrii lagaš meahccái ja attii fárrui vel vehá niestti ja teadjabánno. Dalle ledje joŋat láddan ja mánát galge buktit murjjiid skuvlii.
7–10-jahkásaš gánddaid joavku vulggii iluin meahccetuvrii. Joŋat eai liikká lean dat, maid gándabunccit jurddašedje. Boarrásut gánddat ledje muitalan nuorabuidda givvira láttain, mat bešket hearvájit dolas.
Teaja vuoššamis šattaige oalle dáhpáhus
Boarrásamos gánddain, dalle 10-jahkásaš Kauko Ljetoff muitala, ahte sii fuobmájedje, ahte dál sin vejolašvuohta skelbmošit lea boahtán.
Teaja vuoššamis šattaige dakkár dáhpáhus, ahte Ljetoff ain imaštallá, go geasage ii geavvan moge.
– Cahkkeheimmet dola Kyeppirváris ja vieččaimet čázi Kyeppirjávrris. Áigguimet vuoššat teaja ja návddašit somás bottožis ovttas skihpáriiguin meahcis. Na nuppe láhkai de manai. Imaš, ahte cevzziimet, dadjá Ljetoff dál 60 jagi maŋŋelabbos.
Fáhkka Ljetoff muitái, ahte lahkosis fertejit leat duiskkalaččaid guođđán láttat. Gápmasa biras lei dovddus das, go duiskkalaččat guđđe dohko dievva láttaid, maid eai geargan gokčat ovdal go vulge Sámis. Kyeppirváris deaivvai leat vel duiskkalaččaid bážanvuorká ja giikenbáiki.
Gánddat ohce láttaid ja bálkestedje daid dollii. Gándabunccit gehčče muoraid duohken, mo láttat bávke dolas. Dat lei nu speanta, ahte lasihan galge daid ohcat.
– Manaimet geahččat, gávdnojitgo láttat vel eambo. Gávnnaimet olles láttaboahkániid mášengivvirii ja moadde kánonkuvlla. Dat ledje 50–60 sentte guhkku. Aiddo nagodeimmet jorahit daid dollii, muittaša Ljetoff.
Nu sii fidnejedje kuvllaid dollii. Daid ala stellejedje vel teadjabánno. Gánddat vurde geađgge duohken moatte mehter geažes mo dál de aiddo geavvá. Go mihkkige ii dáhpáhuvvan, Kauko Ljetoff vieččai guhket oavssi ja jorahalai kuvllaid vel dolas.
Gánddat vurde vel kvártta, muhto go mihkkige ii dáhpáhuvvan, sii dolke ja vuolgališgohte ruovttoluotta ásodaga guvlui. Sii viehkaledje várrevieltti vulos ja dohppejedje vel lasi láttaid fárrui.
De fáhkkestaga sealgge duohken bávkkehii.
– Visot dat kánonkuvllat beaškkehedje. Das loktanii moadde čuođi mehter allosaš issoras suovvariekkis ja moalut girde miehtá vári.
Gánddat ledje geargan jo čuođi mehtera dolas. Dat gájui gánddaid. Juoga nu lágan suodjalus lei sin mielde, oaivvilda Ljetoff.
– Ii lean várra go logi sekunddas gitta, ahte gearggaimet viehkalit vehá siidui go beaškkehii. Orru, ahte ii lean vel min áigi vádjolit.
Suovvabalva oidnui logi kilomehter duohkái
Bávkkanas gullui gitta Anárii ja suovvabalva oidnui Doaivonjárgii, logi kilomehter duohkái.
Báikkálaččat smihtte, leatgo báhčagat bávkkehan iešalddis vai leago gii nu mannan miidnii.
Dalle vuosttas luohkálaš Kari Veskoniemi lei mielde gánddaid meahccetuvrras. Son muitá tuvrras dan, man gealdagasas lei ja mo láttaid beaškin ja kánonkuvlla dolas dovdui čoavjevuođus.
Go buohkat ledje dorvvus iige geasage lean geavvan moge, šattai fuolla eanabuollimis. Gánddat máhcce Kyeppirvárrái.
Báikki alde vurddii moaddelot mehter sturrosaš roggi. Gánddat álge čáskadanbargguide.
– Okta vieččai čázi teadjabánnuin Kyeppirváris ja mii earát duolmmaimet dola, amas buollát olles várri, muitala Kari Veskoniemi.
Gánddat lihkostuvve čáskadit dola ja besse viimmat bosastit. Dalle easkka jurdiledje, mo lei sáhttit geavvat. Jurdda das hirpmástuhtii.
– Áibba mielahis buorre lihkku, ahte midjiide ii geavvan mihkkige, lohká Veskoniemi.
Veskoniemi muitala, mo sii balle gávnnahallat dan dagus. Gánddain ii lean šat vehášge miella bávkalit maidige.
Rávesolmmožin Veskoniemi barggai Suoma Bealuštanfámuin. Doppe su bargun lei čorget soahteáiggi báhčagiid. Dalle son fas guoskkai daidda čuovvovaš háve.
– Na, álggahin dienge hommá jo čieža jahkásažžan, boagusta Veskoniemi.
Tuvrra birra eai leat jietnadan sánige 60 jahkái
Gánddat ledje jaska go máhcce ásodahkii. Sii ledje ovttas soahpan, ahte ášši bissu suollemasvuohtan.
Olbmot ledje hui sáhkket das, mii Kyeppirváris lei geavvan. Ášši birra ságastalle gilis olu ja muhtimat ledje suorganan, ahte leago soahti álgán ođđasit.
Go oktage ii leat roasmmohuvvan dahje jávkan gilis, ságat bávkkeheamis nohke vehážiid mielde. Skuvllasge eai jearahan maidige. Gánddat ledje vel gealdagasas, go de dáhpáhus vajálduvai.
Nu leamašan gitta dán beaivái, muhto dál Kari Veskoniemi háliidii muitalit dáhpáhusa birra almmolaččat. Ášši bođii ovdan Gápmasa báikkálaš áviissas.
Veskoniemi jurddaša, ahte dát bávkaleapmi ánssáša boahtit almmolašvuhtii.
– Mii goit ovttas soabaimet ja lohpideimmet, ahte dán birra eat jietnat maidige. Dál 60 jagi maŋŋelabbos dán duostá jo dovddastit, go rihkus lea boarásmuvvan.
