Sápmi

Juuso: ”Mus lea nana jáhkku dasa ahte evttohus ovdána” – sámediggelága gieđahallan riikkabeivviin álgá maŋŋebárgga

Sámediggeláhkaevttohusa vuosttas gieđahallan riikkabeivviin álgá ihttin maŋŋebárgga.

Tuomas Aslak Juuso lähikuvassa.
Sámedikki sadjásaš ságadoalli Tuomas Aslak Juuso čuovvu sámediggelága gieđahallamiid riikkabeivviin čuovvovaš vahkuid. Govva: Anneli Lappalainen / Yle

Sámedikki sadjásaš ságadoalli Tuomas Aslak Juuso lea Helssegis čuovvumin, go sámediggeláhkaevttohusa gieđahallan riikkabeivviin álgá ihttin maŋŋebárgga. Son vuordá, ahte ráđđehusa evttohus ovdána ja boahtá fápmui.

– Lean ožžon signálaid oalle viiddis doarjagis riikkabeivviin ja mu ipmárdusa mielde dušše okta bellodat sáhttá stuorit joavkkuin jienastit vuostá. Mus lea nana jáhkku dasa ahte evttohus gal ovdána, Juuso dadjá.

Juuso muitala, ahte boahtte vahkus Sámedikki ságadoallijoavku ja vejolaččat earáge áirasat livčče Helssegis čuovvumin láhkaevttohusa nuppi gieđahallama. Dálá dieđuid mielde evttohus galggašii mannat riikkabeivviid jienasteapmái ovdal jonssoha.

STT dieđuid mielde ráđđehusbellodagaid siste erenomážit Kokoomus ja Vuođđosuopmelaččaid Lappi riikkabeaiáirasat eai mielas doarjjošii sámediggeláhkaođastusa. Ráđđehusbellodagain livččii dattege ulbmilin čuovvut ráđđehusprográmma ja jienastit dan mielde.

Juuso maid fuomášuhttá ahte loahpaloahpas ášši lea dan duohkin, mo riikkabeairasat evttohusas jienastit.

– Dat lea daid ovttaskas riikkabeaiáirasiid duohkin mo sii hálidit ieža dán áššis jienastit.

Juuso luohttá dasa, ahte vuođđoláhkaváljagoddi ii vuođđolágalaš árvvoštallamis oaidnán eastagiid lága ovdáneapmái. Son sávvá álgoálbmotvuoigatvuođaid ollašuvvat maiddái Suomas.

– Mis lea dieđusge sávaldat ahte buohkat sáhttet doarjut sámediggeláhkaevttohusa ja dan bokte maiddái ovddidit álgoálbmotvuoigatvuođaid ollašuvvama, son dadjá.

Sámedikki stivra dohkkehii bearjadaga vuođđoláhkaváljagotti nuppástusevttohusaid sámediggeláhkii. Stivra mearridii ovttamielalaččat, ahte dat dohkkeha guokte rievdadusa nuppástusohcamii.

Sámedikki dievasčoahkkin dohkkehii láhkaevttohusa mannan válgabajis ja mieđihii dalle stivrii fápmudusa ovddidit láhkaevttohusa ja dárbbu mielde ráđđádallat nuppástusevttohusain, jos ášši ii sáhte dan hohpolašvuođa dihte buktit ođđa Sámedikki čoahkkimii.