Sápmi

Mo birge Sámi golli, nappo luomi čoaska geasis? Maŋŋelabbos lieđđumis olu ávkkit

Jus buot lihkosmuvvá luopmána lieđđunáigge, Ohcejogas sáhttá lubmegoahtit borgemánu nuppi vahkus.

Valkoisia lakan kukkia suossa.
Luomi lieđđu olles fárttain Ohcejoga vuomis. Lieđđuma ja gavjema lihkosmuvvama maŋŋá ádjána dušše njeallje váhku, ahte luomi láddá. Govva: Piibe Aikio / Yle

Dálkediehtaga lágádusa dieđuid mielde Ohcejogas lea leamašan čoaskásut geassemánnu go maid láve.

Luomi lea oalle hearki dálkái ja juo unna nuppástus sáhttá bilidit luopmána lieđđuma. Ohcejohkalaš hortonoma Birit Vuolab muitala, ahte vuomis luomi lieđđu dál olles fárttain, muhto badjeeatnamiin eai leat vel buot jeakkit runiidange.

Son ii leat goittot fuolas iige oainne, ahte luopmána lieđđun livčče maŋŋonan.

– Mis lea dušše leamašan nu liegga álgogeasit, ahte luomi lea liđđon árat, go dábálaččat. Dát lea iešalddes dábálaš áigi goit badjeeatnamiidda, ahte luomi lieđđu, čilge Vuolab.

Yle meteorologa Aleksi Lohtander lohká, ahte geassemánnu lei Ohcejogas gaskamearálaččat 0,8 gráđa čoaskásut go árat mihtidanbohtosiid gaskaárvu. Ohcejogas maiddái arvvii unnit go ovdal. Beaivvádagat ledje geassemánus 64 diimmu unnit go dábálaččat.

Maŋŋelabbos lieđđun ii leat vealttakeahttá heajos ášši, buolaš lea

Čoaska álgogeasis ja maŋŋelabbos lieđđumis lea luopmánii maiddái olu ávkkit. Luomi lea guovtteruovttu šaddu, nappo das lea eapmelieđus (njiŋŋálas) ja sahkolieđus (varris). Čurrohat sirdet sahkoliđđosiin lieđđegavjja eapmeliđđosiidda vai šaddá luomi, oahpaha Vuolab.

Juos sahkolieđus lieđđu menddo árrat, dat ii geargga gavjet eapmeliđđosa. Dál guktot liđđot seamma áigge.

– Dán muttus áigge eai leat dábálaččat hirbmat čoaska ijat ja divrige girdila áibbas nuppeláhkai, lohká Vuolab.

Okta buolašidja sáhttá goittot bilidit juo olles luopmána. Čuolbmaluvvan luomi gierdá buot buoremusat buollaša, muhto datge ii sáhtte bistit menddo galle diimmu. Lieđđunáigge luomi lea oalle hearki buollašii, dat hehtte gavjema sákka.

Maiddái ruoksájeaddji čurun luomi illá gierdá buollaša.

– Dalle go luomi lea measta laddan dalle ii gierdda buollaša ii álgage. Juos boahtá buolaš de luopmániin šaddet hui garra, dego gummespábbat, lohká Vuolab.

Luomelasttat ja lieđit eai álo mearkkaš buorre luomesállaša

Muhtumin sáhttet oidnot jeakkit, mat leat dievva luomelasttaid ja liđiid, muhto maŋŋá doppe ii gávdno oktage luomi. Dásage máhttá Birit Vuolab addit čilgehusa - muhtumin sáhttá leat jeaggi dievva dušše sahkoliđđosiid dahje eapmeliđđosiid. Sahkoliđđosa gavja ii gávnnat dalle eapmeliđđosiin ja nu ii sáhtte maiddái šaddat luomi.

Ná sáhttá geavvat, juos okta luomešaddu leavvá iežas ruohttasiid bokte olles jeggái.

– Dat lassána sámmála vuolde johtti eanaruohttasiiguin viehka bures.

Luomi lieđđu dán jagi maŋŋeleappos go maid maŋimuš jagiid – dat ii goittotge leat vealttakeahttá heittot
Guldal dás mo Birit Vuolab muitala vuđolaččat luopmániid lieđđumis.

Juos bures manná, de Ohcejogas láddet vuosttaš luopmánat borgemánu nuppi vahkus

Luondduriggodatguovddáža mielde goit sihke sarrida ja luopmána lieđđun lea maŋŋonan Suomas ja luomerásiid gavjema vurdet šaddat heajut. Birit Vuolab lohká, ahte juos arvá garrasit, de luomelieđit buntaluvvet, eaige bastte váldit lieđđegavjja vuostá. Garra biekkatge sáhttet hehttet gavjema.

– Vearrámus lea go dat gaikkoda daid luomeguhkáid ja gavjejeaddjit eai gávnna, eaige beroš šat dain.

Luomi láddá viehka johtilit, juos beare dálki lea rivtteslágán. Lieđđuma ja gavjema lihkosmuvvama maŋŋá ádjána dušše njealje váhku ovdal go luomi lea laddan.

– Juos bures joatkašuvvá dát geassi, de vuosttaš luopmánat gávdnojit borgemánu nuppi vahkus, árvala Vuolab.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Prošeavtta oktan ulbmilin lea ráhkadit málle servodatlaš ja rájáid rasttildeaddji mearrádusdahkamii Deanu hálddašeamis.

Ouddâl ko Kauko Feodorooff piârrja puõʹđi vuõssmõs motorǩeâlkk, leäi nuõrr sääʹm ǩieʹsstuâjjan tuejjeed ođđ vuejjamǩeʹrrez.

Veli-Pekka Lehtola ja Jaakko Peltomaa leaba čohkken Anára historjjás girjji olbmuid bokti.