Sämmilâš tuojijd láá ađđiistâllâm jo 1980-lovvoost já talle vuáđudui-uv Sámi Duodji -kálvumerkkâ. Sämirääđi kulttuuruásáduv hovdâ Christina Hætta muštâl, et sämmilâš tuojij ađđiistâllâm kávpálâš tárguttâssân lii taan rääjist tuše lasanâm.
– Mij uáinip, et sehe tääbbin Säämist já oles Tave-Enâmijn sehe meiddei gloobaal tääsist, sämmilâš kulttuurist lii hirmâd stuorrâ markkânárvu. Sämikulttuuráin tiänájeh maaŋgâid miljovnijd jyehi ive. Hirmâd uccáá taan ruuđâst puátá sämmilâš siärvádâhân já irâttâssáid, muštâl Hætta.
Tääl Sämirääđi oovtâst sämmilijn tyejiseervijn lii aalgâtmin Sápmái buorrin -proojeekt, mon ulmen lii markkânistiđ sämmilijd kálvumeerhâid já jyehiđ tiäđu, et kálvumeerhah kávnojeh äššigâssáid.
Projektist máttáátteh sämmilijd irâttâssáid markkânistemniävuid
Lasseen ulmen lii vuáđudiđ kulmâ kaavpug piiloot, kost áiguh hundâruššâđ pyeremuu vyevi markkânistiđ sämmilijd puohtuid. Vala iä lah meridum, moin kavpugijn taah piloteh olášuveh. Hætta muštâl, et vuávájum markkânistemstradiaid puávtáččij anneeđ ävkkin taam kulmâihásii proojeekt maŋa.
– Mist láá meid kuursah já pargoniävuh, kost sämmilâš irâttâsah peesih eenâb toohâđ áámmátlágánin jieijâs irâttâs já sii puohtui oovdânpyehtim, oppâđ eenâb maht mij pyehtip enâmij rajij rasta vyebdiđ mii puohtuid.
Hætta iätá, et markkânistemišán lii tárbu, ko maaŋgah säämmilijh irâtteijeeh omâsteh smaavâ irâttâsâid.
– Sáttá leđe tuše ohtâ olmooš, mii oomâst irâttâs já tast ij sääti leđe nuuvt ennuv ruuđah markkânistem várás.
Sámi duodji -kálvumeerhâ lasseen lii vuáđudum Sámi made -merkkâ. Taan meerhâ sämmilâš irâtteijee uážžu eres puohtuid, ko tyejen. Tain kálvumeerhâin uáiná tállân, lii-uv puovtâ rievtis sämityeji vâi nuuvt kočodum feikkityeji.
