Sápmi

Duodjebusse johtigoahtá Eanodaga giliin boahtte čavčča

Sámi duodji -searvvi duodjebusses boaittobeale gili olbmuin leat vejolašvuohta oahpat duddjot ja ovttastallat.

Pienelle vauvalle tarkoitettu komsio on pöydällä sisnarepun ja sisnakenkien seurana.
Dán govas leat duojit main lea sisti: sistelávkka, čázehat ja gietkka. Duodjebusses leat mielde ávdnasat maid duddjomis dárbbašit. Govva: Anne-Maret Labba

Sámi Duodji -searvi lea ordnemin Duottar-Lappi duodjebusse -prošeavtta olis duodjegurssaid Eanodaga giliin. Gurssat leat oaivvilduvvon buohkaide geat leat beroštuvvan duojis ja geat háliidit oahpat duddjot, muitala prošeaktakordnináhtor Anne-Maret Labba.

– Gurssaid ulbmilin lea oahpahit duddjot, duoji jávohis sirdin buolvvas bulvii ja servoša oktavuođa nannen.

Olbmuiguin leat vejolašvuohta oahpat duddjot ja seammás servvoštallat nuppiiguin. Duodjebusse dahje biila fárus leat ávdnasat, goarrunmašiinnat ja eará mašiinnat, maid sáhttá duddjomis dárbbašit. Ávdnasiid gártá ieš oastit ja gurssas leat smávvá iežasvástu, muitala Labba.

Hylkeen nahasta valmistettu reppu on aseteltu pöydälle.
Duojit leat iešguđetláganat ja duodjekurssain sáhttá oahpat duddjot. Dán govas lea rehppo mas lea njuorjonáhkki. Govva: Anne-Maret Labba

Mánáidleaira boahtime

Golggotmánus nuoraide lágiduvvo molddebeaivásaš leaira Anára Vasatokkas. Leairra jurdagiin leat hapmet boares dujiin ođđa dujiid. Golggotmánus lea Ruoŧa Sápmái Johkamohkkái mátki oahpásmuvvat Ájtte museai ja oaččut iežas duddjomii jurdagii ja dán mátki maŋŋá lea bargobádji, gos sáhttá hapmet mátkkemuittuid.

Labba atná dehálažžan, ahte boarrásut olbmot ja nuorat servet gurssaide fárrui duoji jávohis árbbi sirdima dihtii.

– Boarrásut olbmot sáhttet muitalit nu olu eanet dujiid birra dahje duddjoma birra maid nuorat olbmot soitet oba árviditge nugo ovdamearkka dihtii minstarat, mat johttet sogas.

Duodjebusseprošeavttas oažžu lassidieđuid ovdamearkka dihtii Sámi Duoji neahttasiidduin.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Ohcejoga gielda diŋgui čielggadeami vuojadanhálla sanerenfitnus. Gieldda bargoveaga mielde máŋggat áššit manne proseassas endorii.

Sämitigge halijdičij virgálâš parlamentaarlâš ovtâspargo Euroop parlamenttijn sehe sierâ sämmilij ruttârááju.

Sääʹmkulttuurfoond Sääʹmpääʹljes-haʹŋǩǩõõzz čiõlǥtõs pohtt ouʹdde nuõrttsääʹmǩiõl rââʹžžes vueʹjj nuʹtt lääʹdd- ko še sääʹmõhttsažkååʹddest.