Vuossárgga bijai garra bajándálkki Sámis ja seammás goalmmádas geasi álddagasain časkkii eatnamii. Dat meidne badjelaš 10 000 álddagasa. Dán mearis badjel 7 000 álddagasa časke eatnamii davvin.
Elrávnnji sirdimis Anáris ja Ohcejogas vástideaddji Tunturiverkko Oy bálvalusjođiheaddji Heija Länsman muitala, ahte garra bajándálki boatkkui elrávnnji eandalii Anára gielddas. Länsman muitala, ahte elrávdnji boatkana, go álddagasat deivet elrávdnjefierpmádahkii dahje dan lahka. Boatkkat galget suddjet stuorát vahágiin.
– Elrávdnjefierpmádat galggašii doaibmat dihto gealdduin (su. jännite). Álddagasas boahtá badjelmearálaš energiija, ja dat lokte gealddu menddo bajás. Dasto dat elrávdnjesystema ii doaimma. Mis automatihkka botke elrávnnji, vai eai boađe stuorát vahágat elrávdnjefierpmádahkii eaige min áššehasaide.
Länsman čilge, mo automatihkka botke elrávnnji go fuomáša vigi.
– Vuosttamužžan dat geahččala dakkár moaddečuohte millisekuntta boatkka. Jos vihki lea mannan meaddel, de elrávdnji bissu alde. Jos lea vel vihki, de automatihkka geahččala ođđasit sullii minuhta doallat elrávnnji eret ja geahččala vel oktii bidjat ala. Jos vihki vel gávdno, elrávdnji boatkana obbanaga ja min bargit álget dutkat, mii lea vihki.
Länsman lohká, ahte stuorámus oassi vigiin leat dakkárat maid automatihkka bastá čoavdit, eaige guhkit boatkkat šatta. Go šleađgafierpmádat lea nu viiddis, sáhttá baján boatkut muhtin báikkiin elrávnnji, váikko dat ii livččii juste alde.
Tunturiverkko Oy:s barget obba áigge dan ovdii, ahte doaibmasihkkarvuohta livččii nu buorre go vejolaš. Länsman lohká, ahte sii ovdamearkka dihte njeidet muoraid mat sáhtaše gopmánit fierpmi ala, leat lasihan dárkilut automatihka ja dutket ja dárkkistit fierpmi jahkásaččat.
– Muhto ieš bajándálkái ja álddagasaide ii hirbmosit sáhte dahkat, ahte dat leat muhtin jagiid eambbo ja muhtin jagiid vehábut.
Länsman oaivvilda, ahte olbmot eai olus sáhte ruovttus ráhkkanit álddagasaid dagahan šleađgaboatkkaide. Son goittotge ávžžuha váldit hearkkes elektrovnnalaš rusttegiid, dego televišuvnnaid ja dihtoriid eret seainnis, amaset cuovkanit.
Elrávdnjeboatkkat váikkuhit bálvalusaide
Garra bajándálkki váikkuhusat dihttojedje maiddái Sámemusea Siiddas, go elrávdnjeboatkkaid dihte fertejedje giddet bileahtaid vuovdima.
– Ii leat dorvvolaš doallat stuorra olmmošjoavkku doppe, go mis leat dušše guokte áššehasbálvaleaddji eahkes barggus, muitala Siidda čanusjoavkkuid jođiheaddji Taija Aikio.
– Mánnodaga ledje máŋga logi elrávdnjeboatkka, oassi oanehut ja oassi veháš guhkit. Mis dat dárkkuha, ahte čájáhusat sevnnjodit, sihke čuovggat ja teknihkka jáddet, dadjá Aikio.
Suomas leamašan oppalohkái uhcit bajándálkkit go dábálaččat. Earenomáš leamašan dat ahte álddagastin leamašan eatnat aiddo davvin, muitala dálkediehtaga lágádusa meteorologa Eerik Saarikalle. Erenoamážit Avvila, Suoločielggi ja Njellim guovlluin časke ollu álddagasat, badjel 25 čuođi njealjehaskilomehteris.
Meteorologa Eerik Saarikalle čilge siva dasa, manin aiddo davvin lea álddagastán nu sakka.
– Vaikko leamašan báhkka olles riikkas, de bajándálkkiid Lappis lea dagahan dat, ahte alladeaddaga ja báhkka áimmu ravda leamašan davvin máŋga beaivve. Danin álddagasat leat vuhtton davvin nu ollu.
Saarikalle oaivvilda, ahte jus vuossárgga sullasaš bajándálki šattašii Mátta-Suomas, dat fidnešii ollu eambbo fuomášumi.
– Máddin diekkár dálki dagahivččii ollu eambbo vahágiid. Davvin lea eambbo sadji garra bajándálkkiide nu ahte eai dahkko ollu almmuhusatge vahágiin.
Saarikalle árvala, ahte bajándálkkit soitet vuhttot vel dán vahkus.
