Sápmi

Sámediggi gáibida burgit Deanu rastábuođu ja váldit sámiid vuoigatvuođaid vuhtii guolástannjuolggadusain

Sámediggi gáibida sihke Norggas ja Suoma eana- ja meahccedoalloministeriijas čálalaš čielggadusaid.

Norgga rastábuođđu lea Deanus Sieiddá gili lahkosis.

Sámediggi gáibida, ahte Norga burgá Detnui huksejuvvon rastábuođu farggamusat. Dasa lassin Sámediggi gáibida čálalaš čielggadusaid Suoma ja Norgga eiseválddiin.

Sámediggi gáibida Norggas viiddes čilgehusa buođu duođalaš váikkuhusain ja hehttehusain, eandalii atlánttaluosa goargŋumis gođđoguovlluide.

Suoma eana- ja meahccedoalloministeriijas Sámediggi gáibida čielggadusa dan birra, maid ministeriija lea soahpan norgalaččaiguin buođu huksemis, dego makkár eavttut buođu doaibmamii leat ásahuvvon ja leago dan váikkuhusat guorahallon ovddalgihtii nugo galggašii.

Dasa lassin Sámediggi gáibida eana- ja meahccedoalloministeriijas čielggadusa das, manin ministeriija ii leat gullan sámiid dahje guovllu guolástangottiid Deanu guolástanráddjehusaid ja rastábuođu huksema birra, ovdalgo soabai Norggain Deanu guolástanráddjehusain ja rastábuođu huksemis.

Sámedikki lokte ovdan dan, ahte Deanu luossabivdu lea oassi sámekultuvrras ja eamiálbmotvuoigatvuođain, ja buggeluossabivddu ferte dahkat vejolažžan Deanus dan láhkai, ahte dat doarju sápmelaččaid vuoigatvuođaid ja árbevieru seailuma.

Sámediggi oaidná, ahte rastabuođuid huksen lea Deanu soahpamušas oaivvilduvvon vuođđoprinsihpaid vuostá.

Kyttyrälohipato Tenojoessa Norjan Tana brussa.
Dán jagi buođđu lea sullii njeallje kilomehtera vuollelis jagi 2023 buođđobáikkis. Govva: Vesa Toppari / Yle

Báikki olbmot leat fuolas

Deanu rastábuođđu lea ceggejuvvon johkii dakkár báikái, mii lea ollásit Norgga bealde. 20 miljon ruvnnu máksán buođđu lea Sieiddá gili buohta. Buđđui vuodjan guliin sirrejuvvojit buggeluosat, mat goddojuvvojit.

Eana- ja meahccedoalloministeriija ráđđádalli virgeolmmoš Tapio Hakaste muitalii árat, ahte Suopma ii hálidan mielde rastábuođu fidnui máksi oasálažžan baicce mielde gulahallamii. Hakaste dajai maiddái, ahte nubbi riika ii sáhte eastit nuppi doaimmaid sin iežaset guovllus.

Dán gease báikki olbmot leat čoahkkanan moddii buođu luhtte ovdanbuktit fuolaset buođu doaibmamis ja Deanu luosa goargŋumis. Sii maid sávašedje beassat bivdit buggeluosaid. Ovdamearkka dihtii báikkálaš luossabivdi Áslat Holmberg logai árat, ahte lea boastut, go dál Norgga eiseválddit bivdet buot luosaid.