Otne vuossárgga álggii Lappi eanangottis ealgabivddu vuosttas áigodat. Gáregasnjárgalaš Elle Ovllá Jarmo, Jarmo Rasmus gal lei juo iđđes árrat doapmalan jeaggegáddái várdádit ealgga. Sutnje ealgabivdu lea dehálaš doaibma, man jo vuordá.
– Dat lea alcces buorre, oaivái dahká buori go beassá meahccái vuolgit ja dáppe luonddus orrut. Leahan dat somá dalle go ealgga deaivvada ja báhčá ealgga. Dat gal lea hirbmat mokta dalle, dadjá Rasmus.
Vuosttas beaivve bivdodálki ii lean nu buorre Báišduoddara meahcceguovllus, gos Rasmus lei bivddus. Iđđes lei beaivvádat ja iige vehášge biegga.
– Biegga ja unna arvi, dat lea buot buoremus bivdodálki. Das gal dieđus veháš njuoská, muhto dat gal ii meahccealbmá hehtte.
Jeaggeravddas oaidná guhkás, muhto eai buot ealggat gal gártta ruitui.
– Miihan gal bivdit buot ealggaid, muhto čearpmatáldduid mii eat ráske báhčit, vai boahttevuhtii lea maid, dadjá Rasmus.
Ealggaid ferte mannat guhkelebbui bivdit
Gáregasnjárgalaš Jovnna Jon Ásllat Mirja Tero, Tero Paltto maid lei vuolgán iežas beatnagiin Sisuin iđđes meahccái. Paltto čaimmiha, ahte lea vuordán ealgabivddu maŋemuš jagi.
– Dát lea somás áigi. Miella vuoiŋŋasta ja beassá doppe meahcis johttit. Beatnaga lean hommán dađi várás, ahte dat lea munnje skihpárin meahcis ohcamin ealggaid. Dat lea diekkár báhtteriid ládden áigi, dadjá Paltto.
Ealgabivdu lea cieggan su varrii ja son lea oahpahan maid iežas nieidda johtit meahcis ealggaid maŋis.
– Iihan suinna leat nu duođalaš bivdu, go ii mánná nagot vázzit nu olu. Muhto son beassá vehá dasa mielde.
Paltto oaivvilda, ahte ealggat gal ain leat, muhto eai šat nu lahka geainnuid. Dál fertet mannat veháš guhkkelebbui bivdui.
– Dalle go mun álgen ealgabivdui, dat lei dakkár dajaldat, ahte ”don leat jalla, jus manat meahccái itge oainne ealgga.” Dat ledje nu olu, muittaša Paltto.
Ealggabiergguin son birge dálvvi badjel ja láve ráhkadit dan máŋgga láhkái.
– Fernen ja ráhkadan suovasbiergguid. Čábbámus biergguin ráhkadan steaikka ja biffaid. Das gal bohtet vaikko mat, maid jo beare gekse, čilge Tero Paltto.
Dorvvolašvuohta dehálaš bivdiide
Suoma fuođđoguovddáš lea mieđihan Lappi guvlui dán jagi 6 020 bivdolobi. Lobiid mearri badjánii ovddit jagis 35 proseantta. Sámegielddain lohpemearit goit leat bisson oalle láhkai seamma dásis diimmáža ektui.
Čavčča bivdoáigodagaid gaskkas lea boddu ragatáigge. Nubbi bivdoáigodat álgá golggotmánu 4. beaivve.
Muhtumin lohpeealggaid nagodit báhčit juo vuosttas beaivve, nuppes fas gártet vel skábmange bivdit.
– Ii jahki jagi gáibmi leat, ahte báhcá muhtun ruohttat. Muhto bivddán nu guhká go lea bivdu. Ođđajagimánus dieđus go leat buollašat ja muohta, iihan dalle šat gal viša vuolgit, muitala Rasmus.
Buohkat geat dál johtet meahcis, ávžžuhuvvojit coggat ivdnás biktasiid badjelii vai oidnojit guhkás. Maiddái bivdit ieža deattuhit dorvvolašvuohtaáššiid. Eandalit bissuin galgá leat hui várrugas.
– Go geainnu ala boahtá biilla lusa dahje tealtái, de váldit eret láttaid. Dieđusge mis leat dát rukses biktasat. Doaivumis eará vánddardeaddjiin ja vázzi turisttain livčče juoga dakkár mii oidno. Galhan bissoalmmái galgá diehtit maid báhčá. Mis leat buorit giikarat, mainna geahčadallat, smiehtada Jarmo Rasmus.
