– Kååit mâka ton Äʹnn leuʹddjed, äjšmâʹtte škooultaaurõõžž sääʹm-musiikkâr Anna Lumikivi ǩiččlõddâd jiijjâs äʹrbbvuõđ.
Mâʹte Anna Lumikivi, jiõm ni mon leäkku mättjam jieʹllmastan leuʹddjed. Leuʹddjummuš lij kuâsttjam õõmâs, vaiʹǧǧes nääʹllen läullad. Jie-ǥa ni jeärraz muu piârrjest leäkku leuʹddjam.
Lumikivi lij päʹrnnpoodd rääʹjest läullam, leâša jiijjâs maddri äʹrbbvuõtt ij leämmaž suʹnne čuuʹt toobdâs. Seämma ääiʹj, ko Lumikivi mättõõli sääʹmǩiõl vuõrâsooumžen, son piâzzi tobdstõõttâd leeuʹdi maailma.
Lååi eeʹjj mâʹŋŋlest Anna Lumikivi õinn tåbdd, što lij tõn seämma määʹtǩest: måtam suu raajjâm leeuʹd lie liânttuum nuʹtt albuuʹme ko še päärnaiprograammid.
– Tõt lij leämmaž kuʹǩes pääʹljes, što siõmmnai siõmmnai leäm fiʹttješkuättam jeänab leeuʹdid. Kâʹl mon õinn tuäram tõin, što silttääm-a mon tuõđi leuʹddjed? Leâša mõõnni iiʹjji leäm smiõttškuättam, što ij tät leäkku ni mii spraavdõs, peʹce vääžnmõs lij, što ton mušttlak mainnâz, mušttal Lumikivi.
Sääʹm lie leuʹddjeeʹl mušttlam sij historia
Leeuʹd lie juʹn tuâlʼjõžääiʹj rääʹjest mušttlam mainnsid oummuin, piârrjin da ruåđin di jieʹllemšõddmõõžžin. Leeuʹd leʹjje hääʹsǩõõttmõš da seämmast vueʹǩǩ ǩiõttʼtõõllâd tobddmõõžžid da historia. Täujja leeuʹdivuiʹm čiõʹlǧǧeeš oummui kõskkvuõđid di reeidaid.
Kuuitâǥ vääinai mâŋŋa leeuʹdi jiõn jääđtõʹvve siõmmnai siõmmnai jeeʹresnallšem modeʹrnn jieʹllem šõddmõõžži diõtt.
Tuʹtǩǩeei Marko Jouste lij pâʹjjel 20 eeʹjj tuʹtǩǩääm da tuejjääm tuâj saaʹmi leeuʹdivuiʹm. Son vuäinn, što 1960-lååǥǥ ääiʹj šõddâm populaarkulttuur muttâz vaaikte jiânnai nuʹtt leeuʹdid ko še jeeʹres vuäʹmm meerkulttuuri jieʹllma.
– Teʹl nuõri kulttuurâst šõõddi samai jõnn vääʹldkååʹmtummuš, što nuõr toʹbdde, mäʹhtt puärrsab puõlvvõõǥǥ ääʹšš lie vuäʹmmäiggsa. Ko nuõr Čeʹvetjääuʹrest kuvddle še Rolling Stones -joouk musiikk radiost di vuäʹmmoummu siõʹrre kaʹdreel da leuʹddje, de siõmmnai siõmmnai vuäʹmm äʹrbbvuõđ jie teänab ǩeässam nuõri miõl, smeâtt Jouste.
Saaʹmin lij reeʹǧǧes musikkärbbvuõtt, mâʹst leeuʹdi lââʹssen viirs lie õhtt ouddmiârkk. Anna Lumikivi Ijahis Idja-musikkfestivaalâst virsseʹmmen.
Jouste jiõčč tobdstõõđi saaʹmi leeuʹdi maailma čiŋŋlubun Lääʹddjânnam meeräʹrbbvuõttstroiʹttlest Tampere-gåårdest. Nuõrr tuʹtǩǩeemharjjtõõlli leäi kaunnâm määŋgid leuʹddliântid, koin puärrsab oummu laullu moodras sääʹmǩiõʹlle.
Mâʹŋŋlest leeuʹdi maaiʹlm ävvni suʹnne kuddnalla, ko son tobdstõõđi määttai ääiʹj pueʹrben leuʹddčeäʹpp Elias Moshnikooffin. Moshnikoff vuäʹpsti da mättʼti leeuʹdi siõllmaaiʹlm da ǩiõl. Jouste jiõčč maaccti Moshnikoʹffe ruåđi leeuʹdid arkiivâst.
– Son mušttli muʹnne tõi siiskõõzzin, da tõt leäi muʹnne sami fiin škooul, mâʹst mättjem määstrest. Jiõm ni kuäʹss leämmaž kuullâm tän-nallšem läullmõõžž. Tõʹst mõõni äiʹǧǧ piâssâd sizz tõn maailma da estetiʹǩǩe, särnn Jouste.
– Muʹnne leäi ååskteʹmes äʹšš, što lääuleeʹl oummu mušttle jiijjâz historia.
Leeuʹd mäʹcce jieʹllma leuʹddjeeʹl
Mââimõs iiʹjji ääiʹj leeuʹd lie mäccam sääʹm musikkniiʹǩǩid.
Seämmanalla ko jeeʹres säʹmmlai musikkäʹrbbvuõđid, mâʹte juõiǥid, nuʹtt še leeuʹdid haaʹleet õhtteed modeʹrnn populaarmusiikk elemeeʹntid. Ânnʼjõž sääʹmartiist lie pohttam juõiǥ jõnn areenaid da tõt lij luâđlaž vueʹssen säʹmmlai kulttuurâst. Juõigg lij šõddâm tääʹrǩes vueʹssen nuõrab säʹmmlai identiteeʹttest, da tõʹst lij šõddâm nääʹll viikkâd ooudâs kulttuur di ǩiõl.
Seämmanallšem ooudâsviikkmõõžž musiikkâr Anna Lumikivi lij haaʹlääm tuejjeed še leeuʹdid. Leeuʹd jie leäkku takai vueʹssen nuõrr saaʹmi jieʹllmest da tõʹnt Lumikivi lij pohttam leuʹddjummuž mieʹldes musikkpooddid, koid son âânn Aanar kååʹddest sääʹmǩiõllpieʹzzin.
– Leäm kåittam mättʼted päärnaid, što musikk ij taarbâž leeʹd nåkkam, što tõt âlgg juõʹǩǩ vuâra mõõnnâd nääiʹt. Seämma äʹšš melodiain da saaʹnin, tõk vuäiʹtte šõddâd luõvâsnalla, improvisââʹsteeʹl. Päärna kâʹl tuʹǩǩee tõʹst, mušttal Lumikivi.
Leuʹddjummuš vuäitt leeʹd äärmlab ko jiõčč musiikk raajjmõš. Musiikkren Lumikivi äjšmâtt pukid kaunnâd jiijjâz leuʹddjiõn, jiijjâz mainnsid.
– Täk jie leäkku laaul, koid âlgg ålggmooštast muʹštted. Seämmanalla ko mušttlak mainnâz, nuʹtt jiõk tõn juõʹǩǩ vuâra muuʹšt tõn seämmanalla. Jeeʹres saaʹnivuiʹm mušttlak. Nåkkam lie še leeuʹd.
Seämmanalla vuäinn še tuʹtǩǩeei Marko Jouste. Son leäi mieʹldd äjšmâʹttmen Lumikivi leuʹddjed vuõss vuâra. Suännast lij še õhttsaž musikkjoukk, kååʹtt čuäʹjat modeʹrnn naaʹli mieʹldd saaʹmi musikkäʹrbbvuõđ.
Jousteeja lij leämmaž vääžnai mättʼted da vuäʹpsted nuõrab puõlvvõõǥǥ kaunnâd jiijjâz pälggsid leeuʹdi maailma – seämmanalla ko Elias Moshnikoff vuäʹpsti suu.
Son tuäivv, što leeuʹd määccče saaʹmi arggpeeiʹvid.
– Možât leeuʹd jie leäkku leämmaž oummid luâđlaž nääʹll õlmmeed jiijjâz. Âlgg muʹštted, što leuʹdd iʹlla spraavdõs. Ij leäkku teâtt, ij taarbâž leeʹd musiikklaž täʹsnn, peʹce tõt lij jeänab luõvâs jurddji mušttlummuš.
Ǩiõllmõõntummuš lij vuäittam vaaikted tõõzz, što nuõrab sääʹm jie leäkku mättjam leuʹddjed, ko leeuʹdin lij še jiijjâs ǩiõll. Jouste vuäinn, što ǩeʹrjjǩiõʹlle vuäitt leeʹd vaiggâd leuʹddjed tõn diõtt, ko leeuʹdi saaʹnid lââʹzztet vokaalid.
– Leeuʹdi ǩiõl mättai leeuʹdid kuvddleeʹl: tõʹst lij jiijjâs ǩiõllmätt, mušttal Jouste.
Jouste še smeʹllkâtt saaʹmid leuʹddjed. Tõõzz suʹst lij jiijjâs vuäʹpsteei Elias Moshnikooff jeärmmadvuõtt nuõri tuärjjan.
– Juõʹǩǩkaž âlgg jiõčč kaunnâd leeuʹdees: tõn ij vueiʹt mättʼted kueiʹmm kuâimmses, peʹce õhttu luâđast vääʹʒʒeeʹl leʹbe arggtuâjain vuäitt kaunnâd nääʹl leuʹddjed mainnsid. Âlgg ǩeʹhttjed jeänab, särnn Jouste.
