Sääʹmteeʹǧǧ ouddlõs saaǥǥtuõʹllʼjeei Tiina Sanila-Aikio moštt õinn ääiʹj, ko son tååimai säʹmmlai eeʹttkõʹsttjen valdia sååbbarpooʹrdin.
Määŋg vuâra Sanila-Aikio leäi saǥstõõllâmpååʹrdest õhttu mainsteʹmmen jeeʹresnallšem säʹmmlai aʹštti haʹŋǩǩõõzzi vuâstta. Tõt rooll leäi täujja jõnn da vaiggâd.
– Määŋg vuâra toʹbddem, što leäm õhttu toʹben peälšteʹmmen, puʹhttmen ouʹdde, mainsteʹmmen säʹmmlai aaʹššin. Määŋg vuâra toʹben leʹjje oummu, kook haaʹlee vuejjad ruʹvddčuõkku leʹbe koon-ne jeeʹres ääʹšš sääʹmvoudda. Da mon leʹjjem toʹben särnnmen oʹdinakai ooumžen ”ij, tõt ij suåv miʹjjid”. Tõt leäi loʹsses rooll, moštt Sanila-Aikio.
Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥtuõʹllʼjeei tuõjju koʹlle eettkâsttmõš, säʹmmlai vuõiggâdvuõđi peälštummuš da õhttsaž aaʹšši ooudâs viikkmõš Lääʹddjânnmest. Tuõjju kooll še leeʹd ooudâst mediain da jeeʹres saǥstõõllâmareenain.
Son kuuitâǥ vueiʹni, što saaǥǥtuõʹllʼjeeʹjen suʹst leäi õõlǥtõs reâuggad da vuässõõttâd säʹmmlai peäʹlest.
– Smiõʹttem, što jõs haaʹleep, što säʹmmla lie veâl 100 eeʹjj ǩeeʹjjest, de ââʹn feʹrttai še pâʹstted tuejjeed vaiggääb aaʹššid da puʹhtted aaʹššid ouʹdde.
Säʹmmla jie leäkku tääʹssverddsaž sââʹjest saǥstõõllmin, särnn tuʹtǩǩeei
Sääʹm jeeʹresnallšem mäddââʹnnemtiâddi tuejjee miârkteei psyykklaž kuârmtõõzz sääʹmõutstõʹsse. Ko säʹmmla lie čõõđ ääiʹj jouddâm peälšted jiijjâz vuuʹdid, pohtt tõt mieʹldes še nuäʹđ säʹmmlai tiõrvâsvuõʹtte.
Lappi universiteeʹtt näggtõstuʹtǩǩeei Kukka Ranta võõrâs tuʹtǩǩummšest puätt ouʹdde, što energiasirddu õhttneei haʹŋǩǩõõzz, mâʹte piõggviõkk da kuåivvâz, äʹštte vuuʹdid. Säʹmmlain jie leäkku teänab vuuʹd, koid serddjed.
– Energiasirddu õhttne jiânnai mäddââʹnnemtiâddi, kook äʹštte sääʹmvuuʹd. Tät vaarr kuõskat jiânnai tõid vuäʹmm traumaid, kook juõʹǩǩ sääʹmvuuʹdest da puõlvvõõǥǥâst lie.
Mõõk lie samai ravvsânji puättam ouʹdde Ranta näggtõstuʹtǩǩummšest, lie säʹmmlai ǩiõččlâʹsttem psyykklaž nuäʹđđ da psykolooglaž streʹss mäddââʹnnemhaʹŋǩǩõõzzi diõtt. Ranta mainsti tuʹtǩǩummses pirr čõhččmannust riâššum säʹmmlai miõlltiõrvâsvuõttkonfereeʹnsest.
– Tät lij tuõđi huõl counni, da tõt lij še nåkkam äʹšš, koon âlgg tuʹtǩǩeed. Ko smiõttâp ouddmiârkkân aazztemkolonialiism da assimilaatio, što mäʹhtt näkkam ääʹšš šõddee psykolooglaž nuäʹđ säʹmmlaid, mušttal Ranta
Tuʹtǩǩeei mieʹldd säʹmmlai ǩiõččlâʹsttem nuäʹđ jeät valddu lokku tuʹmmstõktuâjast. Ranta mieʹldd Lääʹddjânnmest lie nuʹtt miârkteei teâttvääʹnn ko še säʹmmlai systemaattlaž åålǥpeälla kuâđđmõš tuʹmmstõktuâjast.
Čõõđ ääiʹj juätkkjeei nueʹđđ da aaʹšši vuâstta tuärrmõš äʹštte seämmast säʹmmlai sääʹnnfrijjvuõđ.
– Čårstummuš lij systemaattlaž da määŋgnalla še säʹmmlaid štempplõʹstti: tõt vueʹzzi pohtt lââʹzz mueʹǩǩõõzz. Tõk vuäiʹtte leeʹd vââʹjjsaaǥǥ leʹbe jeeʹres vaʹstteei negatiivla ääʹšš, koin säʹmmlaid štempplââʹstet ooudâsviikkmõõžž vuâsttlõʹsttjen. Tõt rââʹžžad säʹmmlai haal vuässõõttâd saǥstõõllmõʹšše da uuʹccad säʹmmlai sääʹnnfrijjvuõđ.
Minoriteeʹtt sââʹjest lij lossääb vuäǯǯad jiõn kuullâmnalla
Sääʹmõutstõõzzâst lie jiânnai oummu, kook jie haaʹled leʹbe tuõst leeʹd mieʹldd mainsteʹmmen vaiggääb aaʹššin, mâʹte määddai da čaaʹʒʒi âânnmõõžžâst, da tän lij še Sanila-Aikio hoʹhssjam.
– Jõs haaʹleep määŋgpeällsaž saǥstõõllmõõžž koon-ne ääʹššest, de juõʹǩǩ jiõnn lij vääžnai. Jõs oummu jie tuõst, de puk vuäinalm jie leäkku teʹl saǥstõõllmin mieʹldd, da teʹl-han lij mii-ne väjja.
Minoriteʹttsââʹjest lij lossääb mušttled jurddjin da vuäinlmin.
– Tõt lij samai gåår da âânam huõl tõʹst. Jõs mij juõʹǩǩ vuâra tobddâp, što mij leäʹp vueʹlnnvaʹstteei, de tõt lij samai lossâd da tõt vaaikat miõlltiõrvâsvuõʹtte da oummu pueʹrrvââjjma, son särnn.
Sanila-Aikio lij še smiõttâm, mäʹhtt sääʹmõutstõõzzâst vuäǯǯat še jõskk oummui vuäinlmid mieʹldd õõlmâs saǥstõõllmõõžžid.
Tuʹmmstõktuâjast tõn õõlǥči pueʹrben väʹldded lokku, son vuäinn.
– Tõt lij še vääʹld âânnmõš, jõs oummuid tuõʹllʼje pââlain da tõn-nalla, što oummu jie tuõst vuässõõttâd saǥstõõllmid pââl diõtt. Tõn feʹrttai še vueiʹnned.
