Sápmi

Saǥstõõllmõõžž sääʹmǩiõl sââʹjest puʹhtte mieʹldez ođđ tååimaid ǩiõlljeälltummša

Kuuđ saǥstõõllmõõžž mâŋŋa Sääʹmteeʹǧǧest lie jurddi tõõzz, mäʹhtt ǩiõl sââʹj vuäitči pueʹreed.

Nainen, saamelaiskäräjien kieliturvasihteeri Anne Kirste Aikio, katselee pois päin kamerasta Sajoksessa 1. lokakuuta 2024.
Ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio mieʹldd saaǥǥstõõllmõõžž leʹjje vääžnai da saaʹmi vääras rajjum. Govva: Mikkal Morottaja / Yle

Sääʹmteʹǧǧ lij ǩiõrǥtam taʹnni jäʹrjstum saǥstõõllâmrääid sääʹmǩiõl ânnʼjõžsââʹjest. Sääʹmteʹǧǧ riâžži õõutsââʹjest Sääʹmkulttuurfoondin da Saaʹmi siidsåbbrin õhttsa kutt saǥstõõllmõõžž, koin mainsteš jiijjâsnallšem teemain da aaʹššin, kook vaaikte vaarvuâlaž sääʹmǩiõl jeälltummša.

Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio mušttal, što saǥstõõllmi pääiʹǩ puʹhtte ouʹdde jiânnai vääžnai teâđaid da ǩiõččlâsttmõõžžid sääʹmǩiõlâst.

– Rämmšam tõʹst, što saǥstõõllmõõžžid vuässõʹtte jiânnai oummu da sääʹm vaʹldde tõid vuâstta sami puârast. Miʹjjid leäi vääžnai, što täk leʹjje riâššum saaʹmi vääras, ij-ǥa nuʹtt, što mij noorrâp teâđaid tåʹlǩ jiijjân taarbid, mušttal Aikio.

Ǩiõllstaanpiisar sääʹmǩiõllsaaǥǥstõõllmõõžžin
Ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio mušttal jeänab saǥstõõllmin sääʹmǩiõl sââʹjest da ooudâsviikkmõõžžâst.

Saǥstõõllâmräidd leäi vueʹssen Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllpoliittlaž tåimm- da oouʹdeeʹmprograammâst iiʹjjid 2025–2027. Sääʹmteeʹǧǧ tiuddsååbbar tuʹmmji kuʹǩes ääiʹj tåimman nuõrttsääʹmǩiõl jeälltummuž, ko ǩiõl sââʹjj čooʹrat jiânnai aanrõš- da tâʹvvsääʹmǩiõl sõõʹjin.

Õhttân vaiggâdvuõttân lij šõddâm tõt, što ǩiõlljeälltummuž ij ni ǩii koordinââʹst.

Ââʹn še Sääʹmteeʹǧǧest da Aanar kååʹddest lij juurd, koin vuäitči altteed sääʹmǩiõl oouʹdummuž. Ouddâl, ko tååimaid altteet, saǥstââll Sääʹmteʹǧǧ veâl õõutsââʹjest Saaʹmi Siidsåbbrin di Sääʹmkulttuurfoondin.

– Ââʹn smiõttâp, mâid vueiʹttep priorisâʹstted, ko puk jeäʹp vueiʹt tuejjeed. Toʹben puʹhtteš ouʹdde tååimaid, koid Sääʹmteǧǧ âlgg tuejjeeškueʹtted. Näkkam vuõiggâdvuõđla ääʹšš ko še tuejjeem tääʹzz ääʹšš. Toʹben leʹjje še ääʹšš, kooivuiʹm jiõččtäättla haaʹlee altteed tâʹlles, särnn Aikio.

Jääkaapin oveen on kiinnitetty post it -lappuja, joissa on persoonapronomineja koltansaameksi.
Sääʹmǩiõl lääʹđes sââʹj haaʹleet viikkâd ooudâs ođđ vueʹjjivuiʹm. Govva: Ville Honkonen / Yle

Saaǥǥ ǩiõlltobdlmin ääʹvee čõõʹlmid ǩiõlljeälltummuž vaiggâdvuõđin

Saǥstõõllmõõžžin mainste sääʹmǩiõl škooultõõzzâst, ouddpeâmmast, ǩiõllteknologiast da konkreettlaž ǩiõllpirrõõzzi ooudâsviikkmõõžžâst. Sami vääžnai leʹjje še saǥstõõllmõõžž ǩiõlltobdlmin, koin säʹmmlai psykososiaalʼlaž tuärj juâǥǥas Uvjj leäi mieʹldd.

Tõin saǥstõõllmõõžžin puʹhtteš ouʹdde pukin läđđsummus vuäinlmid tõin tobddmõõžžin, koid ǩiõlljeälltummuž pohtt mieʹldes.

– Tõt leäi šuurmõs, kååʹtt paaʹʒʒi muu čâđđma da miõʹlle. Ǩiõll sââʹjj da lääʹđes ääʹšš, kook koʹlle ǩiõllâânnmõʹšše. Tät kuâskk puk sääʹmǩiõlid, leâša muu miõlâst måtam ääʹšš vaaikte jeäʹrben nuõrttsääʹmǩiõl âânnmõʹšše da âlgg smiõttâd tõn, mäʹhtt mij vuäǯǯčim sââʹj oouʹdeed nuʹtt, što leʹčči staanʼjab ââʹnned sääʹmǩiõl.

– Ââʹn piijât resuursid tõõzz, što ǩiõllâânnmõš lâssneʹči, särnn Aikio.