Gárasavvona boares skuvla lea gaikkoduvvon jo eret ja mánát leat jo moadde jagi vázzán skuvlla gaskaboddosaš sajiin.
Gos sin skuvla boahtteáiggis lea? Dat ságastallan duoldá dál Gárasavvonis.
Ovdal lei okta čielga plána. Ođđa máŋggadoaimmadállu ja skuvla huksejuvvo dasa, gokko ovdalge lei skuvla. Plána goit bissehuvvui go dat livčče šaddan 1,7 miljovnna euro divrasabbon maid ledje jurddašan.
Fáhkka čakčat álmmuhedje, ahte gielda ja Eanodaga searvegoddi leaba čielggadeamen, sáhttágo Gárasavvona kapealla oktavuhtii hukset máŋggadoaimmadálu, gos ođđa skuvla maid livčče.
40 jagi boares kapeallas livčče gievkkan, boradansále ja maiddái sadji searvegoddái ja servvodahkii.
Báikkálaš háliida skuvlla bissut doppe gos lea ja kapealla seailut kapeallan
Gárasavvonlaš Ándde-Ovlla Juuso ii dohkket, ahte skuvla ja máŋggadoaimmadállu boađášii kapealla oktavuhtii. Kapealla lea sutnje báiki gos gullá Ipmila sáni.
– Leat gásttašan mánáid, leat báraid vihahan, ja de leat dat maŋimuš mátkkit mat leat guođđán, dat leat dat olbmot dás sivdniduvvon. Min mielas orru gal oba vearrut, dadjá Juuso.
Juuso ákkastallá iežas oainnu maiddái dainna, go boares skuvlabáikkis lea mánáid čalmmiin geahčadettiin visot gárvvisin.
– Doppe leat visot. Luistenbáiki, spábbačiekčanbáiki. Got dat dása heivejit dakkár mánáid astoáiggi doaimmat. Gos besset čiekčat ja luistet? Ikte jur lunttat hupmege, ahte oba somá go jiekŋudit dan luistenbáikki, muitala Juuso.
”Váimmustan sávan, ahte mearrádus boađášii vel dán jagi áigge”
Gieldda ja searvegotti gaskkas leamašan ságastallamat kapealla vuovdimis gildii. Gielda ferte smiehttat mii lea ruđalaččat buot jierbmámus molssaeaktu, čilge Eanodaga gieldda eallinfápmolávdegotti ságadoalli Sari Norrgård.
– Mii leat gielddas diđolaččat, ahte searvegoddi lea nu go luohpamin Gárasavvona kapeallas, go dat lea sidjiide váttis doallat. Nuba mii válddiimet oktavuođa searvegoddái, čilge Norrgård duogáža.
Eallinfápmolávdegoddi lea gieđahallan ášši ja dohkkehan báhpáriid, main bivdet máŋggadoaimmadálu ja skuvlla huksemis fálaldagaid.
– Mii mannat dan iežamet, álgoálgosaš plánain. Mii eat leat riekta nu olu háleštan dan kapeallas diená, muitala Norrgård.
Fálaldaga bivdet dakkárin, ahte huksejeaddji galgá dahkat visot plánemis gitta maŋimuš spihkára dearppasteapmái. Báikin lea merkejuvvon boares skuvla adreassa.
Norrgård sávvá jođánis proseassa.
– Váimmustan sávan, ahte mearrádus boađášii vel dán jagi áigge.
Deattuha, ahte skuvla ii boađášii kapealla sisa, dušše boradanbáiki livčče kapeallas
Eanodaga gieldda váldostivrra ságadoalli Jarmo Näkkäläjärvis ii leat čielga oaivil goappá báikái su mielas máŋggadoaimmadálu oktan skuvllain galggašii hukset, boares báikái vai kapealla báldii.
Näkkäläjärvi háliida deattuhit, ahte skuvla ii boađášii kapealla sisa baicce dat livčče sierra viessu kapealla lahka. Mánát finašedje kapeallas beare boradeamen.
Jus máŋggadoaimmadálu oktan skuvllain huksejit kapealla gurrii, das fertejit leat mearkkašahtti ruđalaš váikkuhusat gildii, vuođušta Näkkäläjärvi.
– Ovtta láhkai positiivvalaš bealli livčče, ahte kapealla bisošii almmolaš geavahusas. Ii dat dieđusge miige skuvla leat. Ieš dat skuvla livčče sierra viessun kapealla bálddas. Kapellii dasto dagašedje dakkár sajiid, maid dasa jo sáhttá dahkat, čilge Näkkäläjärvi.
Čielggadit kapealla stándda ja sisáimmu vejolaš vuovdima dihte
Vaikko kapeallagávpi gieldda ja searvegotti gaskkas ii dáhpáhuvašiige, searvegoddi lea lihkká diŋgon fitnodaga mihtidit makkár stánddas ja makkár sisáibmu kapeallas lea. Čielggadeapmi galggašii leat geargan juovlamánu 15.beaivve.
Eanodaga searvegoddi lea dahkan maiddái čielggadeami das, maid olbmot jurddašit Gárasavvona kapealla boahttevuođas. Gažadeami čoahkkáigeasus máinnašit, ahte máŋgasat áddejit, jus searvegoddi vuovdá kapealla gildii ja sii doivot, ahte dan uvssat livčče rabas ain báikki olbmuide.
