Âʹvvel škooulpõõrt uʹcc päärnai beäʹlnn lij õhtt klasslõnnj, kååʹtt lij tååimteeja čâlmmapâššneei. Peʹssrivuiʹm hiârvtum kõlbb Sääʹmklass. Muđoi-i vuäʹmm Âʹvvel škooul jooʹttja lij aivv ođđ kueʹstelm, što škooul aalmilaž lõõnjin kuâsttje puk kolmm sääʹmǩiõl.
Sääʹmklaassâst lie tän tueʹlää puk nellj päärna. Puk lie rämmai, ko mââimõsân ekka leäi kuâlddam.
– Jeäʹǩǩespeeiʹv šâdd veâl kudd poǥoda, mušttal uʹčteeʹl Ida Hallantie päärnaid klaass õõudâst.
Päärnai miõlâst tõt lij samai hääʹsǩ.
Tän klaassâst Hallantie tåimm uʹčteeʹlen ââʹn nuuʹbb eeʹjj. Son mättat nuʹtt ouddškooulniiʹǩǩid ko še vuõssmõs klassniiʹǩǩid.
Veâl muäʹdd eeʹjj mââiårra Hallantie niõǥǥii jåårǥlõʹtti tuâjast, leâša ââʹn son lij tääiʹben. Son ij leʹčče ni kuäʹss smiõttâm, što puätt mättʼted uʹcc päärnaid škooulâst ǩiõʹlle, koon tåʹlǩ måtam čueʹđ oummu mainste maaiʹlmest.
Son ij leʹčče vuârddam, måkkam tuâjjmieʹrr uʹčteeʹl tuâjast vuäitt leeʹd.
– Jõs âânam tõn ǩiõllkoov, ǥo säärnat, što ooumaž njoikk tâʹlles vuõjdõõttâmkaarât čiŋŋlõs ǩeäčča. Nuʹt mon juurdčem, što tõt vueʹǩǩ leäi nåkam, leâša tuõttvuõtt leäi-i, što leäi mâʹte leʹččem njuiʹǩǩääm väʹlddmiâr kõʹsǩǩe, särnn Hallantie.
Vuõssmõs sääʹmklass
Âʹvvel škooulâst lij riâššum nuõrttsääʹmǩiõl mättʼtõs tuuʹl tääʹl 1980-lååǥǥ rääʹjest, leâša mättʼtõs ij leäkku leämmaž staanum. Mââimõs iiʹjji Âʹvvel vuuʹdest sääʹmǩiõllsaž päärnai mieʹrr lij lâssnam, da tõʹnt Âʹvvel škooulâst leäi jõnn tarbb jiijjâs klaʹsse. Mättʼtõs aaʹlji čâhcca 2024.
Hallantie sääʹmklass lij vuõssmõs jieʹnnǩiõllsaž mättʼtõõzz klass Âʹvvel škooulâst. Ij ni Čeʹvetjääuʹr škooulâst leäkku leämmaž sääʹmǩiõl klass, håʹt sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz leät toʹben ouddam. Sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz leät ǩiččlõddâm altteed juʹn ouddâl, leâša uʹčteeʹl ij leäkku käunnʼjam âʹlddmättʼtõʹsse Âʹvvel škoouʹle.
Håʹt-i mättʼtõs seuʹrrai mättʼtemplaan, vaalmâš mall sääʹmǩiõll-klaʹsse ij leämmaž da Hallantie raajškueʹđi puk aivv aalǥ rääʹjest. Kreevsõs ooumžen Hallantie raajškueʹđi jiânnai sääʹmǩiõllsaž materiaal jiõčč.
– Vaiggummus tän tuâjast lij leämmaž tõt, mäʹhtt mon pââstam noorrâd tän mättjemobbvuõđ, jeäʹrben ââʹn, ǥo klass âânn seʹst määŋg ââʹǩǩtääʹzz.
Hallantie smeâtt määŋg vuâra, mäʹhtt vääldči pukid lokku mättʼtõõzz plaanummšest da mâʹmmet suʹst feʹrttai raajjâd materiaal di mäʹhtt suåvted õhttsažtuâj jeeʹres klaassivuiʹm.
Tuâj õhttnažvuõtt še kueʹrmat måtmešt. Uʹčteeʹl-lõnnj lij tiudd kollegain, leâša minoriteeʹtt ǩiõʹlle reâuggmest lij nueʹđđ, mâʹst lij måtmešt vaiggâd mainsted.
– Âʹlǧǧe puk lääiʹj leeʹd ǩeeʹjjmieʹldd ääiʹj ǩiõđâst, di tõt oudd da tõt väldd.
Jeäʹrben jeeʹres sääʹmklaassi uʹčteeʹlin lij leämmaž Hallantie miõlâst äuʹǩǩ. Âʹvvel škooulâst tåimm še sääʹmǩiõl aaunâsuʹčteeʹl, koin lij hiâlpp saǥstõõllâd sääʹmǩiõlâst da tõõzz õhttneei aaʹššin.
– Tõt lij õõmâs toobd, ǥo jiõm-han mon fyyslânji leäkku õhttu tän škooulpõõrtâst, leâša määŋg vuâra toobdam jiõččan samai, samai uʹccen da õhttniʹžžen tän tuâjast.
Ko uʹčteeʹlen lij täujja õhttu, härvva jiijjâs tuâjast vuäǯǯ maacctõõzz. Mättmateriaalin lij ââʹjjpeiʹvv-vääʹnn.
Hallantie miõlâst täujja son jiõčč lij jiijjâs šuurmõs eppõõlli: son tåbdd, što lij samai kõõrâs jiõccses da määŋg vuâra kaaddčââtt jiijjâs silttõõzzid.
– Âânam-a mon vuõiggnallšem ǩiõl täi päärnaivuiʹm? Mâid jõs leäm-i aivv hueʹnes uʹčteeʹl? Mõõn diõtt eman mon leäm tän tuâjast? Lij-a aivv vuõiʹǧǧest, što ij-säʹmmlaž reâugg näkam roolâst? smeâtt Hallantie.
Päärnaid jiijjâsǩiõllsaž škooulpirrõs lij ärvvsaž
Pieʹllneʹb eeʹjjest son lij kuuitâǥ kaunnâm jiijjâs nääʹl mättʼted. Škoouljieʹllem da mättʼtõs lie ouddnam jiânnai tän ääiʹj. Päärna mättâʹlle õõutsââʹjest da sääʹmklasse koʹlle še sääʹmkulttuuʹre vuâđđõõvvi tååim.
Škooulklaassâst vueʹljet luõttu da meäcca. Õhttsažtuâj tuejjeet õinn še seämma šeelljast toiʹmmjeei ǩiõllpieʹzzin.
Hallantie rämmaš, ko kuâsttai, što âʹlddiiʹjji ääiʹj leʹčče lââʹzz päärna pueʹttmen mättʼtõõttâd sääʹmǩiõl. Päärna lie-i suʹnne šuurmõs kuärgg.
– Seeʹst äicc tõn mättjummuž räämm juõʹǩǩ peeiʹv, sij lie nuʹt älššai, jeäʹleč da hoʹhssjeei. Sij kâʹčče jiânnai kõõččmõõžžid, haaʹlee väʹldded seeʹlv aaʹššin, da teʹl mij mainstep da smiõttâp.
Måtamnalla tõt pohtt uʹčteela še jiijjâsnallšem teädd: suu aʹrddji âʹlnn lij sääʹmǩiõl mättjummuš, ǩeeʹrjtummuš da lookkmõš. Hallantie miõlâst päärna lie še fiʹttjam tõn da ǩiõllääʹšš lie siʹjjid vääžnai.
– Rämmšam čuuʹt, ǥo päärna haaʹlee tieʹtted ođđ saaʹnid säämas, mååjjam Hallantie.
Måtam peeiʹv, ko lie leämmaž huõl da lij leämmaž levvjam, lij Ida Hallantie hoʹhssjam, mäʹhtt škooulpeeiʹv mieʹldd tõt tobddmõš lij jaukkâm.
– Sij lie tän ǩiõl da meer pueʹttiäiʹǧǧ da siʹjji diõtt meeʹst feʹrttai juäʹtǩǩed ooudårra.
Da ko tååimteei kââčč päärnain, mii lij tõt pukin pueʹrmõs äʹšš tääiʹben škooulâst? Sij vaʹsttee õõut jiõʹnne.
– Mättjummuš.
