Sääʹmǩiõllsaž lookkji miõl ǩieʹsse määŋgnallšem teeʹm eeʹjj 2025. Ouddmiârkkân saakk kulttuurkuõʹddi Katri Jefremooff serddmõõžžâst tunâlmma kuõskti mäŋggsid. Nuʹtt še Gava Ilmar Eila leʹbe Eila Tapiola maainâs, mäʹhtt son lij vuõrâsooumžen mättjam jieʹnnes ǩiõl da kulttuur - jeäʹrben sääʹmǩiõtt-tuâjai pääiʹǩ.
Looǥǥ lââʹzz sääʹmǩiõllsaž artikkeeʹlin, kook leʹjje Yle Sääʹmest pukin jäänmõsân lokkum taʹnni.
1. Miârkteei sääʹmkulttuur da -ǩiõl kuõʹddi Katri Jefremoff siiʹrdi tunâlmma pâʹsslašttâm-mannust
Pukin jäänmõsân sääʹmǩiõllsaž lookkji miõl ǩieʹzzi Käättaž Jefremooff (js. Koputoff) serddmõš tunâlmma. Jefremoff jaaʹmi 92-ekksiʹžžen Âʹvvlest 19.3.2025.
Yle artikkeeʹlest Heidi Hänninen, Terhi Harju da Erkki Lumisalmi mušttle Jefremooff jieʹllem da suu miârktõõzz nuʹtt jiijjâz jieʹllma ko še obb sääʹmkulttuuʹre.
Sääʹmkulttuur kuõʹddi da siʹrddi Katri Jefremoff lij serddam tunâlmma
2. Mäʹtǩǩ jieʹnn beäʹl sooǥǥ ǩiõʹlle da ǩiõtt-tuâjaid leäi miârkteei Tapiola Eilaaʹje
Uccjooǥǥ ååraž Gava Ilmar Eila leʹbe Eila Tapiola lij mättõõllmen ǩiõtt-tuâjaid, koid son ij ni kuäʹss päärnžen piâssâm tobdstõõttâd. Suu jeäʹnn Iireʹšǩ Gauriloff jaaʹmi, ko son leäi siõm niõđâž. Ǩiõtt-tuâjai lââʹssen son mättõõli se nuõrttsääʹmǩiõl.
– Kuuitâǥ jõs tuõđ mainstam, tõn mâŋŋa tõt lij pääccam. Ââʹn muʹst feʹrttai tuejjeed mâid-ne, što jiõm mõõnât tõn ǩiõl oʹđđest, smeâtt Tapiola.
Peʹssrid lõõmmâm äʹrbb – Tapiola Eilaaʹje sääʹmǩiõtt-tuâjai mättjem lij leämmaž mäʹtǩǩ suu preeddnid
3. Puäʒʒoummu rääʹǩǩesvuõtt da huõll ååumoummui õhttnažvuõđâst
Saaʹmi kõõskâst lie jiânnai õhttujälsteei da õhttnažvuõtt. Puäʒʒooumaž Juha Feodoroff smeâtt, mii-son leʹčči taalkâs oummui õhttnažvuõʹtte da kueiʹm ooccmõʹšše.
4. Âʹlddhoiʹddjeei mättõõli sääʹmǩiõl, što pâstt hoiʹddjed še nuõrttsääʹmǩiõllsaid
Sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrjest lij kuuʹǩǩ leämmaž vääʹnn sääʹmǩiõllsaž hoiʹddjeeʹjin.
Aanarneǩ âʹlddhoiʹddjeei Hanna Karppinen haaʹlii vaaikted tän vaiggâdvuõʹtte da mättõõli sääʹmǩiõl.
Âʹlddhoiʹddjeeʹjen son lij še hoʹhssjam, što äʹššneeʹǩǩ jie pâi ååsk, što son leʹčči toʹben tuâjast, peʹce kueʹssen.
– Sääʹmǩiõllsaž hoiʹddjeeʹji sââʹjj iʹlla šiõǥǥ. Lie tåʹlǩ muäʹdd hoiʹddjeei da tät lij jõnn kåʹdd. Pukin vaiggummus sââʹjj lij akutthååidast, koʹst jie leäkku nuõrttsääʹmǩiõllsa hoiʹddjeei, smeâtt Karppinen.
Juõʹǩǩkaž õõlǥči vuäǯǯad hååid jiijjâs ǩiõʹlle, da tõʹnt Hanna Karppinen mättõõli sääʹmǩiõl
5. Nikolai Afanasjeeʹff vuäʹmm sääʹmpõõrt haaʹleet teevvad tõn raajjâmhistoria diõtt
Aanar kååʹdd haʹŋǩǩõstuâjjlaž Vilja Halonen lij taʹnni seʹlvvtam eeʹjj 1948 rajjum sääʹmpõõrt pueʹttiääiʹj: siõm põõrtâž lij raajjâmhistoriallšânji vääžnai.
