Sápmi

Pro Finlandia lei vuorddekeahtes gudni Gáva Ilmárii ja Fanas Jovnnii – ”Liikká dál árvvoštit sámi duoji”, dadjá ieš duojár

Ohcejoga duojárguovttos háliideaba doarjut nuoraid joatkit duoji suorggis. Jouni Laiti ballá, gávdnojitgo boahttevuođas šat ođđa fanasduojárat.

Ilmari Tapiola ja Jouni Laiti vastaanottamassa Pro Finlandia ansiomitaliaan.
Gava Ilmár, Ilmari Tapiola ja Fanas Jovnna, Jouni Laiti válddiiga presideantta mieđihan Pro Finlandia -mearkkaid vuostá oahpahusministeriijas. Govva: © Elviira Säkkinen / OKM

Dán iehčanašvuođa beaivvi guokte sámi duojára, Gáva Ilmár, Ilmari Tapiola ja Ásllat Niillas Jovnna nappo Fanas Jovnna, Jouni Laiti oaččuiga Suoma stuorámus dáiddáriide oaivilduvvon Suoma ledjona rijddárgotti Pro Finlandia -gudnemearkkaid.

Tapiolai ja Laitii geigejedje mearkkaid duorastaga oahpahusministeriija ordnen dilálašvuođas Helssegis. Dilálašvuođas lei mielde presideanta Alexander Stubb, guhte mieđiha gudnemearkkaid.

Kaksi Utsjoen saamenpukuun pukeutunutta miestä rinnakkain. Ilmari Tapiola ja Jouni Laiti.
Gudnemearkkaiguin lea buorre moddját. Govva: © Elviira Säkkinen / OKM

Gáva Ilmár nappo Ilmari Tapiola ii livčče goassige máhttán vuordit, ahte son lei galgat oažžut dakkár gudnemearkka.

– Lean láven lohkat aviissas, geat leat fidnen medálja. Dat leat leamašan stuorra máhttit ja dovddus olbmot. Loktanedje gal stuorra dovddut doppe dilálašvuođas. In vuordán, ahte mu dáidduin oaččošii dákkára, dadjá Tapiola.

Jouni Laiti lea dovddus fanasduojár Ohcejogas, danin su dovdetge namain Fanas Jovnna. Son maid njuorrasii, go oaččui dieđu, ahte sutnje geigejit stuorra gudnemedálja.

– Mu mielas dat lei stuorra boddu ja duojáriidda addon stuorra gudni dál. Ja stuorra gudni, ahte dákkára fidne vel dábálaš fanasduojár, muitala Laiti.

Veneentekijä Jouni Laiti Utsjoelta vastaanottamassa Pro Finlandia-mitaliaan.
Fanas Jovnna nappo Jouni Laiti váldimen iežas gudnemedálja vuostá. Govva: © Elviira Säkkinen / OKM

Gudnemearka addá árvvu sámi duodjái

Gava Ilmár duddjo juohke beaivve ovdamearkka dihte niibbiid ja čiŋaid iežas bájis Ohcejogas.

Eandalitge nuoraide son háliida dadjat, ahte gal duddjomiinge eallá.

– Gal dat liikká dál olbmot árvvoštit sámi duoji. Galgá álo leat mielas, mo sáhttá ovddidit duoji. Sámi álbmot lea dehálaš, geasa duddjot, muhto gal sáhttet geavahit earátge daid, dat lokte duoji árvvu.

Ilmari Tapiola ja Alexander Stubb.
Ilmari Tapiola ovttas presideanta Alexander Stubbin gudnemearkkaid geigendilálašvuođas. Govva: © Elviira Säkkinen / OKM

Dál gudnemearka buktá olu ođđa inspirašuvdna iežas bargui ja duodjesuorgái.

– Gal dat addá ođđa jurdagiid ja sáhtán ovddidit dán min sámi duoji ii dušše sápmelaččaide, baicca maiddái earáide, smiehtada Tapiola.

Jouni Laiti lea maid fuolas das, joatkašuvvágo duodjeealáhus ain dás ovddosguvluige.

Eai leat šat máŋga olbmo, geat ain máhtet duddjot árbevirolaš Deanu fatnasiid. Su dieđuid mielde fatnasiid ii duddjo su lassin go okta.

– Deanus fanasduojárat gal nohket áibbas. Eai leat joatkkit, ii leat musge joatki. Orru ahte nohká dat duodji, morašta Laiti.

Jouni Laiti ja Alexander Stubb.
Fanas Jovnna lea fuolas das, leago boahttevuođas šat duojárat, geat máhttet Deanu fatnasa duddjot. Govva: © Elviira Säkkinen / OKM

Son ieš áigu goit duddjot nu guhká, go fal veadjá.

– Barggan dál morášbarggu, go iešge boarasmuvan ja ferten farga heaitit. Duddjon velá juohke beaivve, beaivi ain hávil, dadjá Laiti.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Ohcejoga gielda diŋgui čielggadeami vuojadanhálla sanerenfitnus. Gieldda bargoveaga mielde máŋggat áššit manne proseassas endorii.

Sämitigge halijdičij virgálâš parlamentaarlâš ovtâspargo Euroop parlamenttijn sehe sierâ sämmilij ruttârááju.

Sääʹmkulttuurfoond Sääʹmpääʹljes-haʹŋǩǩõõzz čiõlǥtõs pohtt ouʹdde nuõrttsääʹmǩiõl rââʹžžes vueʹjj nuʹtt lääʹdd- ko še sääʹmõhttsažkååʹddest.