Sápmi

Oulus rahppojuvvui máilmmi stuorámus sámedáidaga čájáhus – ulbmilin ovdanbuktit viidát Sámi čábbodaga

Čájáhusas leat badjel 120 dáiddaduoji miehtá Sámi. Mielde leat maiddái museaid vuorkkáin luoikkahuvvon duojit ja dáidda.

Käsintehty koru, jossa on punainen ja sininen koristeellinen keskiosa. Korun yläosassa on punottu nauha ja alaosassa metallisia yksityiskohtia.
Sámi dáidaga ja duoji čájáhus deavdá olles Oulu dáiddamusea čájáhuslanjaid. Govva: Paulus Markkula / Yle

Buot áiggiid stuorámus sámi dáidaga ja duoji čájáhus Eanangiella rahppojuvvui bearjadaga Oulu dáiddamuseas. Čájáhus ii dušše čalmmiid biepma muhto beljiid maiddái.

Čájáhusas leat oaidnin láhkai badjel 120 dáiddabarggu 76 dáiddáris. Dat lea oassin Oulu 2026 -kulturoaivegávpoga dáhpáhusaid.

Čájáhusa kuráhtorat leat Inga-Wiktoria Påve, Fredrik Prost ja Áilu Valle. Prost muitala, ahte sii leat geahččalan ovdanbuktit čájáhusas olles Sámi ollisvuođa.

– Mii leat geahččalan ovdanbuktit sámi eallima, sámekultuvrra ollisvuođa, ahte okta oassi ii sáhte gávdnot nuppi haga, čilge Prost.

– Rukses láigin čájehit sámi čábbodaga, muitalages Påve.

Kuvassa on perinteinen saamelainen käsityö, koristeltu punaisella ja sinisellä kankaalla sekä hopeisilla koruilla.
Kkuvassa on näyttelytilassa esillä oleva vaalea takki. Takissa on punainen kaulus, koristeltu punaisin yksityiskohdin.
Puinen kulho, josta työntyy ulospäin puisia esineitä, luo mielenkiintoisen taiteellisen ilmeen näyttelyssä.
Taideteos Oulun taidemuseussa missä ikean kassista on tehty Saamelais näköinen takki.
Puu- ja kiviveistosten rivi esillä taidenäyttelyssä, sijoitettuna siniselle alustalle.
Taiteilija Tomas Colbengtson soittaa noidanrumpua.
Kuvassa on tyylikäs oranssi käsilaukku, jonka keskellä on koristeltu pyöreä kuvio. Laukku on asetettu oranssille alustalle.
Saamelaisen kulttuurin suurnäyttely Oulun taidemuseossa seinälle ripustettuja koristeellisia rottinkivalaisimia sekä telineellä oleva rottinkilamppu.
Kuva esittää museossa olevaa näyttelyä, jossa on esillä puukkoja ja lappilaisia kuksia.

Čájáhus lea temáid mielde sierra lanjain

Čájáhus lea juhkojuvvon sierra lanjaide ja juohke lanjas lea iežas temá. Ovtta lanja temán lea ovdamearkka dihte vuoiŋŋalašvuohta.

– Dáppe leat guhtta lanja, maidda mii leat juohkán máŋggaid sierra fáttáid. Mii leat geahččalan loktet daid fáttáid siste dujiid ja dáidaga, mii lea min mielas mearkkašahtti dien fáddái, čilge Påve.

Näyttelyn kuraattorit Fredrik Prost (vas.), Inga-Wiktoria Påve, Áilu Valle.
Čájáhusa kuráhtorat leat Fredrik Prost, Inga-Wiktoria Påve ja Áilu Valle. Govva: Paulus Markkula / Yle

Čájáhusas gávdno maiddái čiŋahuvvon eallin -nammasaš latnja. Doppe leat oaidninláhkai dávviriid lassin átnubiktasat.

– Go eallit guorba dilis, sámi duodji ferte leat anolaš muhto maiddái čáppis. Olbmot ožžot das ilu ja fámu, muitala Áilu Valle.

Eanangiella-čájáhus lea oassin Oulu kulturoaivegávpotjagi. Video: Paulus Markkula / Yle

Oaidnimis eai leat beare dálá áiggi dáidagat dahje duojit. Kuráhtorat leat bargan ovttas sámemuseaiguin.

– Mii leat beassan olu museaid vuorkkáide ja doppe mii leat luoikan dáidaga ja dujiid, muitala Inga-Wiktoria Påve.

Čájáhusas leatge duojit ja dávvirat Sámemusea Siidda, Museo-Galleria Andreas Alariesto, Ruoŧa duottar- ja sámemusea Ájtte ja RiddoDuottarMuseat – Sámi Dáiddamagasiidna čoakkáldagain Norgga bealde.

Fredrik Prost sávvá sápmelaččaid mannat geahččat čájáhusa.

– Mun goit sávan, ahte visot sápmelaččat mannet dáppe ja sii illudit seamma olu go mii, geat leat bargan dáinna čájáhusain. Ja ahte olbmot dovdet sin sihke oahppan ja ožžon dego ođđa fámuid das.

Čájáhus giddejuvvo Oulu dáiddamuseas muttuid mielde, badjegeardi steŋgejuvvo cuoŋománu beallemuttus ja bodnegeardiges miessemánu álggus.