Silbba, golli ja platina haddi lea gorgŋon olahusmeare maŋimuš mánuid áigge. Sivvan dasa lea eandalii máilmmi eahpesihkkaris politihkalaš dilli. Investerejeaddjit dorvvastit gollái eahpesihkkaris áiggiin, dasgo golli ii leat menddo sorjavaš. Seammás lassána investeren earáge árvometállaide dego silbii.
Sápmelaččaide silbba hatti loktaneapmi sáhttá leat oalle mearkkašahtti. Masá juohke sámefeasttas šleđgot dievva silbbat: riskkut, beallječiŋat, suorbmasat ja boagánboalut. Juos silbba haddi bissu badjin, de gártet maiddái silbarávddit Sámis bajidišgoahtit hattiid.
Ovdamearkka dihte Juhls-silbarávdi Guovdageainnus lea šaddan bajidit hattiid, muitala NRK Sápmi. Maiddái Čiŋat-duodjegávpi dieđihii ođđajagimánu loahpas, ahte sii loktejit silbačiŋaid hattiid.
Silbarávdi jáhkká, ahte hattit njidjet fas vulos
Tuomo Laakso bargá Heahtás silbarávdin ja oamasta silbačiŋaid buvdda. Son lea bargan ámmáhis jo 50 jagi ja oaidnán hattiid rievdadallama ovdalge.
– Lea oluge loktanan haddi, muhto dat lea álo njiedjan fas vulos. Jáhkán nu geavvá dál maiddái, dajái Laakso ođđajagimánus, go silbba haddi lei gorkŋon garrasit.
Ja nu dat dagai, go silbba árvu lei bajimusas ođđajagimánu 29. beaivve, go okta unsa mávssii badjelaš 118 US dollára. Bearjadaga goittot árvometállaid hattit vulge njiedjat leavttuin go USA presideanta Donald Trump nammadii ođđa guovddášbáŋkku jođiheaddji. Ođđa jođiheaddji lasihii investerejeddjiid oadjebasvuođa.
Vaikko haddi lea njiedjan, de lea dálá silbahaddi ain alimusas maid dat lea maŋimuš 10 jagi áigge leamašan. Ođđajagimánu nuppi bealis Laakso balai, ahte songe sáhttá gártat bajidit hattiid, juos dilli ii buorrán.
– Go čuovvovaš divrras materiálaid gártan oastit, de ferten čoaggit dasa ruđa boares hattiid bajideamen.
Laakso lea lohká sus lei lihkku, go diŋgui geassit stuorát meari materiálaid ja dál sus lea áigi vuorddašit hattiid njiedjama. Laakso ii jáhke oastiid geahppánit váikko čiŋat divrrosedjege.
– Šielat goit mannet nu olu go veadjá daid rahkadit.
