Anáris Bálgosiid ovttastumi Kutuharju boazodutkangárddis leamašan hušša go sin bargojoavku lea álgán čielggadit, mot boahkuhit bohccuid alitnjuovčča-virusdávdda (su. sinikielitauti) vuostá.
Ealgaelliid buozalmasvuođaid doseantta ja bargojoavkku lahttu Sauli Laaksonen muitala, ahte virus lea leavvame maiddái davás. Dábálaččat dat gávdno Gaska-Eurohpas, muhto maŋimus jagiid dávdadáhpáhusat leamašan juo Norggas ja Ruoŧas.
– Mii háliidit ráhkkanit dasa, ahte jus virus leavvá Supmii, nu sáhttitgo mii suddjet bohccuid dán dávddas, go dat sáhttá dagahit stuorra čuovvumušaid boazodollui, muitala Laaksonen.
Alitnjuovčča-virusdávdá dagaha sávzzaide ja gusaide vearrás dávdamearkkaid. Dat earret eará sáhttet reitot gálbbiid ja lábbáid dahje dat leat heittot ortnegis go riegádit, ja eallit sáhttet maid jápmit.
Dávdda namma boahtá das, ahte njuovčča rievdá alihin ja bohtana go ealli varrajohtu lea geahppánan.
Sávzzaide ja gusaide leat jo boahkuhanávdnasat dán dávdda vuostá. Gusat dárbbašit guokte boahkuhusa ja sávzzat ovtta. Dál geahččalit mot dát boahkuhanávdnasat doibmet bohccos ja galle boahkuhusa boazu dárbbaša.
– Mii eat leat ovddideame ođđa boahkuhanávdnasa. Mis eai resurssat ja máhttu reahká dasa, muitala bargojoavkku lahttu Bálgosiid ovttastumi doaimmajođiheaddji ja ealliid dálkkasdiehtaga doavttir Hanna Nurmi.
Nurmi muitala, ahte bohccuide leat registreren unnán dálkasiid ja šibitdoaktárat gártet geavahit dálkasiid, mat leat oaivvilduvvon eará šibihiidda. Dat lea čuolbma go dálkasat doibmet eará ládje eará elliin ja šibitdoaktárat fertejit dego hutkat ávnnasmeriid, vaikko eai dieđe mot dat doaibmá bohccuin.
Čuovvovaš háve bargojoavku čoahkkana čakčamánus. Čakčat galggalii leat diehtu das, ahte mot dát gusaide ja sávzzaide dárkkuhuvvon boahkuhanávdnasat doibmet bohccos. Sávaldahkan lea ahte boahkuhusa livččii dárbu addit dušše oktii jagis.
Dálkkádatrievdán buktá dávddaid Davás
Laaksonen lohká, ahte alitnjuovčča-virusdávda laktása dálkkádaga liegganeapmái ja dávddaide maid dat buktá. Alitnjuovčča-virusdávdda lebbejit hilažat.
– Dán seamma áššái laktásit dávddat, mat njommot divrriid bokte. Jagis 2003 setaria tundra -parasihta leavai boazodoalloguovllus ja dagahii epidemiija. Čuovvovaš epidemiija lei jagis 2014 ja dan maŋŋá jahkásaččat. Dat dagaha fuola boazodoalus, Laaksonen lohká.
Boazodoalus leat maid eará njoammudávddat. Dán jagi Anáris ja Eanodagas leat duođaštan bohccuin ORF-virusa. Norgga bealde gottiin leat gávdnan CWD-virusa. Daid lassin Nurmi muitala ođđa gávdnosin maid boazoboahkku (su. pororokko).
– Sauli Laaksonen boares emeritus boazodutkin gal lohká, ahte boazoboahkku leamašan Suomas juo ovdal. Dan eai leat čájánasain duođaštan, muhto dasa oahpes dávdamearkkat leamašan juo guhká, Nurmi lohká.
Oasi njoammumiin árvalit boahtit das go bohccot leat gáržžit sajiin.
– Álot go váldit oassái lojes luondduealli unnit sadjái gárdái, nu buotlágan dávddaid njoammunvejolašvuođat sturrot, Nurmi lohká.
