Dál vuosttaš geardde Sámedikkis lea vejolašvuohta addit njuolga riikabeivviide evttohusaid sámiid dili buorideapmái.
Ođasmahttojuvvon sámediggelága mielde Sámediggi ráhkada jahkásaččat riikkabeivviide čilgehusa sámiid guoski áššiid ovdáneamis. Čilgehusas buktet ovdan maid ovddidanevttohusaid.
Ovdal Sámediggi lea raporteren jahkásaččat stáhtaráđđái, iige sis lean dieđus mo áššiid doppe gieđahalle ja válde vuostá. Dál riikkabeaivvit bohtet almmolaččat gieđahallat Sámedikki čilgehusa ja evttohusaid, muitala Sámedikki sadjásaš ságadoalli Tuomas Aslak Juuso.
– Dat sihkkarit sáhttá veahkehit dasa, ahte olles riikkabeaivvit bohtet buorebut ipmirdit ja diehtit makkár dárbbut ja evttohusat Sámedikkis leat iešguđet áššiide, son dadjá.
Sáhka lea historjjálaš vejolašvuođas ovdanbuktit sámiid guoski áššiid riikkabeivviide.
–Justa seammalágán vejolašvuohta mii dál lea, de ii leat ovdal leamašan Sámedikkis, dadjá Juuso.
Sámedikki ollesčoahkkin dohkkehii čilgehusa dán vahkus ja dat vuolgá ovddosguvlui riikkabeivviide. Juuso jáhkká, ahte dán ođastusas lea stuorra mearkkašupmi.
– Mun jáhkán das boahtá leahkit stuorit mearkkašupmi jagiid badjel, maid mii dál ipmirdit iežage.
Evttohit earret eará láhkaođastusaid ja ruhtademiid dorvvasteami
Sámedikki lea evttohan riikkabeivviide máŋggaid áššiid, mat gusket sámegielaid dillái, sámenuoraide, sámiid árbevirolaš ealáhusaide, sosiála- ja dearvvašvuođa bálvalusaide, skuvllaide, árrabajásgeassimii ja sámekultuvrii:
- Sámedikki resurssaid ja sámegielat bálvalusaid dorvvasteapmi ruhtademiin.
- Eiseválddiid skuvlen ođđa sámediggelága ovttasbargo- ja ráđđádallangeatnegasvuođas.
- Sámiid vuoigatvuođaid vuhtiiváldin mearrádusaid dahkamis iešguđege surggiin ja árvvoštallat mearrádusaid váikkuhusaid sámiide.
- Sámi giellalága ođasmahttin sihke iežas lága ja hálddahusa huksen sámi boazodollui.
- Sámeealáhusruhtaráju vuođđudeapmi.
- Sámi psykososiála doarjja ovttadaga Uvjja doaimma bissovaš vuođđu ala, dego maid sámiid oassálastinvejolašvuohta Eurohpa Uniovnnas.
- Sámiid guoski dutkandieđu ja statistihkaid buvttadeapmi ja nannen.
- Kultuvra- ja giellabeassedoaimma stáhtadoarjaga lokten 1,9 miljovnna euroi ja dan joatkaga dorvvasteapmi.
Buot evttohusaid beassá lohkat dáppe.
Sámedikki doaimmahan čilgehusa sáttaságastallan riikkabeivviin geahččaluvvo ordnet nu jođánitgo vejolaš, čilgehusa boahtima maŋŋá.
Lasihuvvon 16.4. dii. 13:34 video áššái.
