Ohcejohkalaš Jalvvi Niillas, Niillas Holmberg lea bargan ollesolbmojagiid girjjálašvuođain, musihkain ja iešguđetlágan dáiddasurggiiguin, nu mo son ieš dadjá.
Go Kristina Utsi Boine ja Per Ludvig Boine DAT-goasttidanlágádusas jearaiga sus, ahte álgágo son goasttideaddjiin, de dasa lei álki vástidit go bargu lei šaddagoahtán sutnje oahpisin. Son lea bargan DAT-lágádusas doaimmahanbargguid, buvttadan jietnagirjjiid ja bargan maid gráfalaš hábmemiin. DAT-lágádus lea goasttidan Holmberg girjjiid ja maiddái oasi su musihkas.
– Diená gal vuollegašvuođain lahkonan dan hommá, dat lea olu maid oahppat, muhto hui miellagiddevaš ja somás, báikkuid maiddái hui oahpes bargu.
Goasttideaddjin bargan gáibida ráhkisvuođa girjjálašvuhtii
Goasttidanlágádus DAT vuođđuduvvui jagis 1984 ja dan ledje vuođđudeamen Nils-Aslak Valkeapää, Per Ludvig Boine, Ánde Somby ja Kristina Utsi Boine. Sámis ledje dalle duođai bargagoahtán musihkain ja čállimiin, ja lei dárbu sámegielat girjjálašvuođa- ja musihkkagoastadeapmái.
Go Holmberg lei álgimin dán bargui, Kristina Utsi Boine siterii sutnje Áillohaš-rohkki: ”dát ii leat bargu, dát lea mu eallinvuohki” . Nu Utsi Boine lea vásihan iešge.
Niillas Holmbergas leat seamma sullasaš jurdagat. Son ii leat goit ruđalaš ávkki dihtii álgán sámegielat girjjiid goasttidit.
– Dan gal sáhttán lohkat, ahte erenomážit sámegielat girjjiid goasttideapmi ii leat gal miige dakkár ruhtagálduid, ahte dan dal rigguma dihte dagašii. Lea dehálaš, ahte ieš dovdá dasa beroštumi, dadjá Holmberg.
Niillas Holmberg háliida goasttideaddjin doalahit árbedieđu dás ovddosguvluige DAT-fitnodagas. Son oaidná, ahte girjjálašvuođas lea stuorra mearkkašupmi maid árbedieđu vurkkodeamis.
DAT-lágádusa bokte leat álmmuhan girjjiid ovdamearkka dihte boazodoalus ja duojis.
– Girjjálašvuohtahan lea áddemis dehálaš giellabargu. Giella lea DAT-lágádusas leamašan, ja boahtá leat ain min nuorabuid gieđaid gaskkas dehálaš vuolggasadjin, deattuha son.
Girječállit leat lassánan Sámis, muhto hástalussan lea olahit lohkkiid
Holmberg ii máhte vástidit dasa makkár dilis Sámi girjjálašvuođa goasttideapmi lea, muhto go girjjálašvuođas hállagoahtit, de čalmmit buollájit.
Girječállit orrot lassánan Sámis, ja nu maid sámegielat girjjit bohtet eambo. Dasa lassin maid sápmelaš čállit leat sihke čálligoahtán Sápmái čuohcci muitalusaid váldogillii dahje jorgalahttet iežaset sámegiel teavsttaid.
– Dat leat olu eambo go ovdal ja nuorat olbmot leat čálligoahtán. Dat lea hui buorre ja buktá čuovgga dán áššái. Ferte muitit ahte lágádusain ja girječálliin lea ovddasvástádus maid ráhkadit dakkár girjjiid, mat geasuhit.
Holmberg oainnu mielde hástalussan lea man olu leat lohkkit ja mo daid olaha. Dálá áigge eandalit nuorat eai šat loga, baicce guldalit jietnagirjjiid. Holmberg árvalage, ahte daid bokte sáhtášii álket lahkonit girjjálašvuođa. Jietnagirjjiid leat álki guldalit ovdamearkka dihte biilamátkki alde.
Son lea ieš ráhkadan jietnagirjjiid álggus gitta lohppii: son lea čállán, lohkan ja teknihkalaččat buvttadan. Son áigu joatkit goasttideaddjin seamma barggu.
– Dát ođđa formáhtat váldet ain eanet ahte eanet saji, jietnagirjjit ovdamearkka dihte. Ferte maid váldit vuhtii, ahte olusiidda dat sámi čállingiella ii leat oahpis, go buohkat eai leat dan skuvllas beassan oahppat. Jietnagirji sáhttá leat dasa maid čoavddus.
Girjjálašvuođa ovddideami olis Holmberg sávašii maid sámemediain eambo kulturjournalismma. Su vásáhusa mielde mediain loktanit eanáš dušše stuorra evttohasvuođaid ožžon girjjit.
– Čujuhan vehá sámemediaid guvlui, ahte doppe galggašii olu bargat earret eará dan ovdii, ahte livčče girjeárvvoštallamat.
