Sápmi

Válgalávdegoddi bivdá máŋgga čuođi olbmos duođaštusa giellakritera deavdimis

Sámedikki válgalávdegoddi lea čohkkemin ođđa sámediggelága mielde válga­logahallama boahtte jagi válggaide.

Juha Tapiola lähikuvassa hirsiseinää vasten.
Ráhkkaneapmi boahtte jagi válggaide lea mannan bures, muitala válgalávdegotti ságadoalli Juha Tapiola. Govva: Vesa Toppari / Yle

Sámedikki válgalávdegoddi lea sádden máŋgga čuođi olbmui čielggadanbivdaga sámedikki válgalogahallamii merkema ektui. Čielggadan­bivdaga leat sádden válgalogahallamii ovdalaš dohkkehuvvon olbmuide, geain eai gávdnan duođaštusa giellakritera deavdimis.

Válgalávdegoddi lea čohkkemin ođđa sámediggelága mielde válgalogahallama boahtte jagi sámediggeválggaide.

Ođđa válgalogahallama ráhkadit boares válgalogahallama mielde ja buot olbmuid mannet čađa.

– Mii leat dál gieđahallan sullii beali dain olbmuin geat doppe leat, ahte badjel 3 000 olbmo leat dál merkejuvvon ođđa válgalogahallamii. Dat leamašan buot dakkárat, geain gávdno dat sámegiella, ahte sis lea njealját buolvvas giinu oahppan vuosttas giellan sámegiela, muitala válgalávdegotti ságadoalli Juha Tapiola.

Saamelaiskäräjävaalien äänestyslippu pöydällä.
Válgalávdegoddi manná čađa olles válgalogahallama. Govva: Anni-Saara Paltto / Yle

Maŋimuš sámediggeválggain geavahuvvon válgalogahallamis leat olbmot, geat ledje dohkkehuvvon boares sámediggelága nu gohčoduvvon lappalašparagráfa vuođul.

Dál válgalávdegoddi lea ráhkkaneamen čuovvovaš sámediggeválggaide, mat lea jagis 2027.

Čielggadanbivdagiid leat sádden daidda, geaid dokumeanttain válgalávdegoddi ii leat gávdnan duođaštusa giellakritera deavdimis.

– Jus doppe ovddeš válgalogahallamis leamašan olbmot geain ii gávdno dat sámegiella, de sidjiide mii leat sádden dalle čilgehusbivdaga, ahte mo sii gehččet, ahte galgatgo mii dohkkehit sin dan ođđa válgalogahallamii vai eat.

Miessemánus sáddejit vel lasi čielggadanbivdagiid

Válgalávdegoddi ii leat ovddalgihtii mearridan makkár dokumeanttaid sii gáibidit giellakritera duođašteapmái. Tapiola goit muitala, ahte ovdamearkka dihtii virgeduođaštusaide lea merkejuvvon olbmuid eatnigiella. Válgalávdegoddi dahká mearrádusaid daid dokumeanttaid vuođul, maid olbmot sidjiide sáddejit.

Tapiola ii dieđe dárkilit, man olu čielggadanbivdagat leat sáddejuvvon, muhto árvala, ahte dán rádjai bivdagiid leat sádden máŋgga čuođi olbmui. Son muitala, ahte miessemánus sáddejit vel lasi.

Giellakritera vuođul válgalogahallamii dohkkehuvvon olbmuide ii dán muttus boađe almmuhus válgalogahallamii dohkkeheamis.

Tapiola muittuha, ahte buohkaid eai goit sihkko eret válgalogahallamis, vaikko livččii ohcan logahallamii nu gohčoduvvon lappalaškritera vuođul. Válgalávdegoddi lea mannan čađa buot dáid olbmuid ja dohkkehan njuolga sin, geat devdet giellakritera.