Rosttovmannust Valentina Sovkina kåccji põõrtstes Luujääuʹrest, ko ǩii-ne kuälkti kõrrsânji suu uʹhsse.
Muurman duõmmišttâm leäi vuõlttääm ageeʹntid tuʹtǩǩeed Sovkina põõrt.
Ǩiʹlddsääʹm Valentina Sovkina toobdât sääʹmpolitiikkren Ruõššjânnmest. Son lij reâuggam määŋgin sääʹmorganisaatioin da tåimmam meeraikõskksaž alggmeerfooruumin.
”Tät iʹlla dommooccâm, peʹce tåʹlǩ täʹrǩstummuš”, ageeʹnt ååskte.
Sij tattu Valentina teʹlfoonid da tuʹtǩǩee puk iʹlddjid da škaappid.
Valentina õõlǥi põõššâd rääuhlõssân, håʹt-i seʹst leäi poǥoda. Son ij kuuitâǥ põõllâm, peʹce son haaʹlii tieʹtted, mâid oummu leʹjje suʹst väjja.
Ageeʹnt tuʹtǩǩee Sovkina põõrt nellj čiâss. Sij tuʹtǩǩee še suu paassid di jeeʹres äʹššǩiiʹrjid. Kueʹhtt neezzan da vitt ååumoummu vaʹʒʒe suu mâʹŋŋlest lõõnjâst nobba.
– Jiõm vuäǯǯam kopio duõmmišttâm äʹššǩiiʹrjin leʹbe tuâǥstemprotokoollâst, jiõm-ǥa vuäittam soiʹttjed advokaʹtte, mušttal Sovkina.
Loopp looppâst sij vaʹldde suʹst kueʹhtt teʹlfoon, ââʹlj teʹlfoon, teʹlfonǩeeʹrj da vuäʹmm teâttmašina.
Pueʹđi ouʹdde, što sij leʹčče haaʹlääm tuâǥsted suʹst tuâjjteâttmašina, kååʹtt suʹst leäi mieʹldd Õhttõõvvâm meerkooʹddi alggmeerfooruumâst New Yoorkâst.
Leekkas tõt teâttmašina leäi Taarâst, koʹst suu pieʹllkueiʹmm jäälast.
Mueʹdd peeiʹv ǩeeʹjjest dommooccmest Sovkina miâttčõõđi siõm laauk da njuiʹǩǩii linjjauʹtte. Son vuäǯǯai tuõʹllʼjed paassâs, da nuʹtt son tuʹmmji čõʹǩǩeed Taʹrre kueiʹmes årra.
Eman Taar raajâst son vuõiŋsti.
– Seeʹst leäi miõll ǩeässam muu årra juʹn kuuʹǩǩ, ko leäm mainstam kõrrsânji ooumažvuõiggâdvuõđi da alggmeerai peäʹlest. Lij čiõlgg äʹšš, što täin ǩiččlâʹdde põõltõõllâd.
Kuʹǩesäiggsaž sääʹmpolitiikkâr
Tät ij leämmaž vuõssmõs vuârr, ko Valentina lij ǩiõččlâsttam põõltõõllmõõžž.
Son leäi eman 7-ekksaž, ko aazztõkškooul uʹčteeʹl aʹštte Valentina ääkk sääʹmǩiõl mainstummuž diõtt. Sij kaddle ääkk, ko leäi mainstam ǩiʹlddsääʹmǩiõl niõđže.
Äkk ij ääʹšš diõtt kuuitâǥ jäävtõõvvâm. Ǩiõl mainsteš piârrjest, leâša tõt läppji Valentina škoouliiʹjji.
Škooulǩiõččlâsttmõõžži diõtt Valentina aktiivlažvuõtt säʹmmlai jieʹllem oouʹdeem diõtt tåʹlǩ ravsmi.
– Ko leʹjjem siõm, äkkam pâi tuärjjii muu. Son säärnai siõrtõõleeʹl, što ”uʹcc Valeškaž” šâdd suʹvddjen. Možât son vueiʹni jeänab muʹst. Son vueiʹni, mâid silttääm.
Valentina tåbddai, što son lij pâi leämmaž luâđlaž jååʹđteei, ij-ǥa leäkku põõllâm mušttled vuäinlmid.
Kuâlõõǥǥ sääʹmõutstõõzz vuâđđeeš teʹl, ko Sovjetlett piõdggni eeʹjj 1989. Sovkina vuäǯǯai õutstõõzzâst täujja ciist tââʹv meerai vuõiggâdvuõđi peälštummšest.
Ruõššjânnam sääʹmorganisaatioi tååim mottje jiânnai eeʹjj 2008, ko säʹmmla iʹlmmte jiijjâz vaalin vaʹlljuum, sääʹmteeʹǧǧnallšem orgaan vuâđđummšest.
– Teʹl aaʹlji tuõđlaž tuärrmõš kueʹsttlõsvuõđâst da meer tobdstummšest. Jeäʹp leämmaž tiõrv puättam, ko jeäʹp jäävtõõvvâm, peʹce mainstim vuõiggâdvuõđineen da peälštim tõid.
Håʹt-i Sovkina õõlǥi čõʹǩǩeed dommsiidâst, son ij ouddam tõn vaaikted tõõzz, mâid son tuejjad alggmeerai ouʹdde.
Vueʹssmannust son vuässõõđi eʹpet Õhttõõvvâm meerkooʹddi alggmeerai põõšši fooruuʹme. Alggmeerai fooruum vuäzzlažvuõtt lij Sovkinaaʹje jieʹllemtuâjj: tõt tuejjad vueiʹtlviʹžžen mainsted Ruõššjânnam alggmeerai peäʹlest.
– Muʹst lij vuäittmõš kaggâd ouʹdde kõõččmõõžžid, kook õhttâʹvve mij vuõiggâdvuõđid, ǩiõlid, maddu da kulttuurärbba. Täk teeʹm lie vueʹssen globaal aaʹššin, jie-ǥa pääʹʒʒ tåʹlǩ pääiklaž vaiggâdvuõttân.
Säʹmmlai vueʹǩǩ cuʹvǩǩad vääim
Håʹt-i Valentina vuäǯǯ jiõnâs kuullâmnalla meeraikõskksaž areenain, lij Ruõššjânnam säʹmmlai vueʹjjest lossâd mainsted.
– Väimmam kooll Ruõššjânnma. Leäm šõddâm toʹben. Toobdam meeran jieʹllem da tõn, måkkam vaiggâdvuõđid säʹmmla ǩiõččlâʹstte šâddjânnmeʹstez. Leäm vuäinnam päʹrnnpoodd rääʹjest, måkkam jieʹllem lij da måkkam teädd vueʹlnn jälstep di mäʹhtt kolhoos toiʹmmje.
Õutstõõzzâst mainsteen suu čââʹlm kõnjldâʹvve.
– Jiõm pâi vueiʹt mainsted seeʹst sokknõõmi- leʹbe ouddnõõmivuiʹm, ko mij õlggâp staaneed sij staanvuõđ. Sij jie vueiʹt mainsted jiijjâz peäʹlest, särnn Sovkina.
Suu miõlâst lij gåår, što ruõššõhttsažkååʹddest säʹmmlaid priimât tåʹlǩ eksoottlaž meeran.
– Taʹnssjep da leuʹddjep šõddmõõžžin, oummu voʹsttje ǩiõtt-tuejeen, leâša jeäʹp vueiʹt mainsted vuõiggâdvuõđin leʹbe ǩiõlljeälltummšest.
Säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllem lij kõrrsab di kõrrsab Putin vaaldâšm vueʹlnn, jie-ǥa säʹmmlain leäkku vuäittmõõžž vaʹlljeed leʹbe vuâsttlâʹstted.
Näkkam vuõʹjjin Valentina Sovkina moštt ääkkas, kååʹtt coolpeälak loŋŋti äkkvees mainsted sääʹmǩiõl, håʹt-i tõn jeät priimmâm.
– Jiõm viârât meeran vuässõõttmest šõddmõõžžid. Meeʹst âlgg fiʹttjed sij sââʹj, ko sij jie vueiʹt piõttsõõttâd.
– Tõt lij miʹjjid oʹdinakai vueʹǩǩ, mäʹhtt jieʹlled da seʹrdded ǩiõllân da kulttuurân.
Tän poodd še kueʹhtt aktiivlaž alggmeerpolitiikkâr Daria Jegereva da Natalia Leongart lie eppõllum terroriismâst da lie tuʹtǩǩeemvaŋggvuõđâst vueʹrddmen suudõõttmõõžž.
Valentina Sovkina smeâtt måtmešt, leʹčči-a-son suʹnne šõddâm seämma, jõs son leʹčči pääccam Luujäurra.
– Jiõm vueiʹn jiiččan seämmanallšem vueʹjjest, ko leäm åʹddren optimistt. Jõs muu vaʹŋǧǧeet, de vuâđđääm tok še teatterjoouk, son pååǥǥast.
Sovkina väldd ääʹšš tuõđâst da ǩeäčč ânnʼjõž põõrtâs. Seeiʹnest sorčča moošt suu õutstõõzzâst: peʹsserhieʹrvivuiʹm hiârvtum čåuʹddčõkkâz di jeeʹres vuäʹmm ǩiõtt-tuâj.
Son åskk, što säʹmmla haaʹlee õinn oouʹdeed aaʹššid.
– Mij jeäʹp vuäǯǯ jäävtõõvvâd, ko juõʹǩǩ oʹdinakai aggressiivlaž tåimm pohtt ouʹdde vuâsttlâsttmõõžž. Aainâs vuäitam mušttled oummid, što mij vueiʹttep tåimmad da oouʹdeed solidaarlažvuõđ: tõʹst šâdd jõnn vueʹsttviõkk.
– Måtmešt maantõõđam, ko smiõttam, mäʹhtt õõldâsoummu piʹrǧǧee dååma. Tuejjääm ââʹn muu pueʹrmõõzz, što vuäitam vieʹǩǩted siʹjjid ânnʼjõž vueʹjjest.
Jieʹllem Sääʹmest Taar peäʹlnn lij rääuhlõs. Dommpõõrt šeelljast vuäitt kuullâd Jiõŋŋmiâr päärai vuäkkmõõžž nirrma.
Šeelljast jåʹtte puõccu, njuäʹmmel da riiʹmj, aivv mâʹte dååma Luujääuʹrest.
– Koʹst täättas Sääʹmest, mon leäm pâi dååma.
