Sápmi

Molsugo rievssat šat ivnni, šaddetgo šat sarridat? Heahtá skuvlalaččat smihtte prošeavttas earret eará birasrievdamiid

Dutkit ja árbečeahpit barge ovttas mánáin ja nuorain báikkálaš lundui guoskevaš fáttáiguin. Loahppaboađusin leat plakáhtat mánáide dehálaš šattuin ja ealliin.

Ovcci jahkásaš Matias Näkkäläjärvi lei joavkkus, mas smihtte rievssaha ja makkár áššit dan áitet boahttevuođas. Sutnje rievssat lea hui dehálaš, go ieš lea rievssatbivdi.

Heahtá skuvllas ja girjerájus leat dál seinniin plakáhtat, mat leat loahppaboađusin prošeavttas, mas dutkit ja árbečeahpit barge ovttas mánáiguin báikkálaš lundui guoskevaš fáttáiguin.

Ovcci jahkásaš Matias Näkkäläjärvi lei rievssat-joavkkus. Jurdagiin leat áitagat boahtteáigái ja dat leat girjejuvvon sin plakáhtii.

– Rievssat sáhttá jávkat oalát ja šaddat áitatvuložin. Molsugo rievssat boahttevuođas suodjeivnni?, lohká Näkkäläjärvi plakáhtas.

Matias Näkkäläjärvi mielas rievssat lea buot fiidnámus loddi. Son diđii gal jo ovddalgihtii olu rievssahiin ja gárdunsániin, leahan son iešge rievssatbivdi. Son lea johtán gárdumin áhčiinis ja vieljainis.

– Maŋimuš oidnen rievssaha go leimmet áhčiin ja vieljain bivdimen rievssahiid. Dat lei binná lossat, go fertii nu árrat lihkkat, vai rieban ii mana borrat dieid, muitala Näkkäläjärvi.

Heahtá skuvlla oahppit besse suokkardallat ja vuodjut luonddu, elliid ja šattuid máilbmái CAP SHARE -fitnus.

Dálkkádatrievdan váikkuha maid murjjiide

15-jahkásaš Siiri Ketola lei joavkkus, man fáddán sii válljejedje murjjiid ja smihtte daid boahttevuođa Sámis.

Dálkkádatrievdan sáhttá unnidit sarritmeari, gávnnahii Ketola joavku.

– Sáhttet leat guhkes geasit. Dakkár muorjjit, maid don sáhtát ieš šaddadit, de dien lea guhkit áigi šaddat.

Dálkkádatrievdan sáhttá váikkuhit maiddái divrriide, mat gavjejit.

– Okta riska lea uvlluid mearri. Dat sáhttá hehttet maid dan, ahte muorjjit eai šatta nu bures, čilge Ketola.

Lapsi esittelee luokkahuoneessa kehystettyä saamenkielistä julistetta.
Makkár lea logi jagi geažes, jus dálkkádatrievdan hehtte murjjiid šaddama, smiehttá Siiri Ketola. Govva: Vesa Toppari / Yle

Bajimužžan bázii millii dat, man olu mánáin lea diehtu

Prošeakta, mas Heahtá sámeoahppit ledje mielde, lea oassin Science for schools -doaimma. Das dutkit ja árbečeahpit barget ovttas mánáiguin skuvllas báikkálaš lundui guoskevaš fáttáiguin, čilge koordináhtor Rauni Äärelä-Vihriälä Lappi universitehta bajásgeassindiehtagiid dieđagottis.

Prošeavttas leat čađahan máŋggaid bargobájiid ja mánát leat ieža ožžon mearridit maid sii háliidit dahkat.

– Álo go lea sáhka hui guvllolaš áššiin, dat mearkkaša dan, ahte ferte dovdat ja diehtit juohke guovllu iešvuođaid, vaikko namalassii das, mii guoská dálkkádatrievdama.

Henkilö esittelee marjoihin liittyvää opasta luokkahuoneessa saamelaiskulttuurin tapahtumassa.
Dutkiide addá olu beassat vuodjut mánáid oainnuide fáttáin, mat dáhpáhuvvet birrasis, dadjá koordináhtor Rauni Äärelä-Vihriälä Lappi universitehta bajásgeassindiehtagiid dieđagottis. Govva: Vesa Toppari / Yle

Bajimužžan prošeavttas Äärelä-Vihriäläi bázii millii lea dat, man olu mánáin lei diehtu.

– Sii dihtet hui olu. Dat lea boahtán ovdan. Sii čuvvot, fuomášit ja reflekterejit visot mii sin birrasis dáhpáhuvvá, rámida son.