Ohcejoga márkana guovddážis eai leat dál restoráŋŋat eaige hoteallabálvalusat.
Gili restoráŋŋa Rastigaisa lea gieskat heaitán doaimmas. Hotelli Utsjoki fas lea gitta, ja Lappi gearretrievtti vuossárgga addin dieđu mielde fitnodat lea čielggadandilis. Yle ii leat fáhten fitnodatdoalli ságaide.
Ohcejoga giliguovddáža olggobealde gal gávdnojit hoteallat, maid oktavuođas leat restoráŋŋabálvalusat.
Oktan sivvan dasa manin fitnodagat heitet sáhttá leat dat, go Ohcejoga eallifámu leat borrán Deanu luossabivdogielddus ja koronapandemiija. Dili leat figgan buoridit iešguđetlágan fidnuiguin.
Váikko bálvalusat leat vátnon, de dán gease Ohcejoga márkanis ordnejit olu dáhpáhusaid. Sihke idjadansajiide ja bálvalusaide livččii dárbu.
Mihcamárvahkus leat ollu iešguđetlágan doalut badjálagaid: Sámiráđđi ordne Sámekonfereanssa, Gávnnadeapmi 3 ja Kultur Sápmi -dáhpáhusaid, Ohcejoga gielda ordne Ohcejohka Šearrá -kulturfestivála ja searvegoddi rihppaskuvllalaččaid konfirmerema. Čuovvovaš vahkuloahpa olbmot čoahkkanitges Davi gievrramus -gilvui.
Stuorát dáhpáhusaid áigge guossit háliidit dávjá leat doppe gos dáhpáhuvvá. Ohcejoga ástuáiggekordináhttor Kaisa Tapiola buvttada Ohcejohka Šearrá -kulturfestivála 2026, ja son lea fuolas go fitnodagat jávket gili guovddážis.
– Mishan lea grilla rabas geassit, ahte guovddážis lea gal juoga boradanbáiki. Go fitnodagat heitet ja doaibma nohká, de dat váikkuha gili eallinfápmui. Dego dasa mo olbmot háliidit dasa bisánit, orustit ássat. Juohke ášši váikkuha juohke áššái, deattuha Tapiola.
Maiddái báikkálaččaid eallimii bálvalusaid vátnun váikkuha. Ohcejohkalaš Niilo Rasmus oaidná dan unohassan.
– Dathan váikkuha juohke láhkai gillái. Juos olmmoš háliidivččii muhtimin leat nu, ahte ii dárbbaš gohkket, ja fitnat boradeamen, muhto jus dakkárat vulget eret, gal dat orru unohas, Rasmus dadjá.
Son čuovvu dárkilit, mii gielddas ja gilis dáhpáhuvvá. Fuola buktá dat, go gili guovddáš goarrána.
– Dáppe leamašan dálvitge visot báikkit gitta, go eai leat olbmot geat geavahit daid bálvalusaid. Gal dat orru ilgat, ahte dát lea dat geaidnu gosa mii johtit. Ii dat leat dušše Ohcejohka, muhto dat goarráneapmi lea dego golgodávda, mii johtá miehtá Suoma, oaivvilda Rasmus.
Bálvalusaid ferte hukset iešguđetlágan joavkkuide
Ohcejoga ođđa ovddidanjođiheaddji Veli-Matti Ruotsalainen lea gieskat álggahan barggus, man ulbmilin leat ovddidit gieldda ealáhusdoaimma ja leage dal oahpásmuvvamin bargui.
Ruotsalainen oaidná, ahte juos bálvalusain lea váilevašvuohta de dat váikkuha dasa, mo guossit loktet áiggi ja vásihit báikegotti. Dat goit addá fitnodagaide maid vejolašvuođaid.
– Bálvalusaid váilevašvuohta addá maid fitnodagaide vejolašvuođaid viiddidit doaimmaid ja maid áibbas ođđa fálaldagaid álggahit, oaivvilda Ruotsalainen.
Ovddidanjođiheaddji deattuha ovttasbarggu fitnodagaid gaskkas, go fitnodagat vástidit ieš iežaset doaimmain. Son smiehtada dan ahte mo fidnet turisttaid ja norgalaš viessovovnnaid ja -biillaid bisánit Ohcejohkii. Bálvalusaid ferte plánet kundariid mielde.
– Iešguđetlágan dáhpáhusat geasuhit ja leat dehálaččat, muhto ferte gávdnat sierra joavkkuide bálvalusaid, oaivvilda Ruotsalainen.
Bálvalusaid vátnumis fuolatkeahttá Ohcejoga astoáiggedoaibma goittot ordne dáhpáhusaid, mat geasuhit olbmuid.
– Dieđusge mii gieldda astoáiggedoaimmas iskat ordnet dáhpáhusaid: kulturáššiid, lihkadeami ja nuoraiddoaimma vai olbmuin livččii dáppe buorre dilli ássat, váikko muhtin eará sajis geahppánivčče muhtin bálvalusat.
Niilo Rasmus ii leat manahan doaivvu das, ahte Ohcejohka ii vel loktanivčče. Son sávvá máŋggabealat fitnodagaid gildii. Okta váttisvuohta su mielas lea dat, ahte geat daid bálvalusaid geavahit, go olles gielddas leat badjelaš 1 100 ássi.
– De go boahtá dat vuođđu, nu eatgoson mii juoga láhkai loktan. Doaivvun ahte boađášii dakkár áigi, ahte Ohcejohka vuolggášii vuot bajásguvlui, lohká Rasmus.
Ohcejoga gili guovddážis leat priváhta bálvalusat vátnon, muhto gielddas lea čielggadeami vuolde ođđa luossaguovddáža huksen. Dat sáhtášii veahkehit dili, go doppe lea ovdamearkka dihtii auditoria.
Ruotsalainen muittuha ahte fitnodatdoallit sáhttet váldit oktavuođa sutnje goas beare jus lea dárbu. Sus lea measta 30 jagi vásáhus fitnodagaid ovddidanbarggus.
– Boađán millosit galledit ja ságastallat, lohká Ruotsalainen.
Ovttaskas bálvalusaid vátnuma lassin Ohcejogas leat geahppána maid sosiála- ja dearvvasvuođasuorggi bálvalusat maŋimuš beannot jagis. Seaŋgaossodat giddejuvvui mannan jagi álggus ja Lappi buresveadjinguovlu lea almmuhan, ahte Ohcejoga ruovttubuohcceviessu lea giddejuvvon miessemánu álggus gitta borgemánu lohppii.
