Sámediggi addá muitalusa dál vuosttas geardde riikkabeivviide. Njuolggo gulahallanoktavuohta Sámedikki ja riikkabeivviid gaskka lea mearkkašahtti ovdáneapmi sámi politihkas, árvala Lappi universitehta dutki Saara Alakorva.
– Dál min iešstivrenorgána gulahallá singuin geain lea dat alimus mearridanváldi stáhtas. Dat lea dieđusge dehálaš ja das sáhttet leat maid konkrehtalaš váikkuhusat mo sámiid iešmearrideapmi ovdána boahttevuođas.
Ođasmahttojuvvon sámediggelága mielde Sámediggi doaimmaha juohke jagi muitalusa riikkabeivviide. Árabut muitalus addojuvvui stáhtaráđđái iige dat sisttisdoallan lágas meroštallojuvvon evttohusaid sámiid vuoigatvuođaid dorvvasteami várás.
Muitalus lea ovdamearka ođđa sámediggelága mielddisbuktán ovdánanlávkkiin sámiid áššiin, dadjá fas Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi.
– Muitalusa ja dan ovddidanevttohusaid addin njuolga riikkabeivviide lea mearkkašahtti ođastus, daningo muitalusa geažil diehtu sámiid sajádagas ja sámeservodaga ovddidandárbbuin lassána riikka bajimus dásis.
Muitalusa mihttomearrin lea ovddidit sámiid eamiálbmotvuoigatvuođaid ollašuhttima čuovvuma, nannet riikkabeivviid njuolggo vuorrováikkuhusa Sámedikkiin ja lasihit viidásut diđolašvuođa sámiid duođalaš dilis Suomas, muitaluvvo Sámedikki neahttasiiddus.
Sávvet lasihit dieđu sámiin
Sámediggi sávvá, ahte muitalus gieđahallojuvvo viidát riikkabeivviin.
Näkkäläjärvi muitala, ahte daid jagiid áigge go sámediggelágain lea bargojuvvon, de leat máŋggat áššit báhcán ovdditkeahttá.
– Doppe lea hui olu dakkár dego ovddidanvealgi mii lea čoagganan. Ságastallan sámediggelágas bisttii hui guhká, mángalot jagi. Dan botta máŋga uhcit ja stuorát ášši eai ovddiduvvon ja danin mii leat dahkan hui vuđolaš čilgehusa das ahte mat leat buot dat áššit mat galget dál dolvojuvvot ovddos guvlui vai mii bastit seailluhit buot sámegielaid ja kultuvrra.
Maiddái Alakorva sávvá, ahte go riikkabeivviid áirasat fertejit lohkat muitalusa ja oahpásmuvvat sámi áššiide, de muhtin áššit ovdánišgohtet. Nuppe dáfus son oaidná maid hástalusaid das.
– Vuosttažettiin ferte sihkkarastit dan, ahte áššit ovdánit goit nugo ovdalge. Dasto maiddái dat, ahte Sámediggi ii álgge sulastahttit stáhta vulosaš orgánaid.
Sámediggi ordnii infodilálašvuođa
Sámediggi doalai diehtojuohkindilálašvuođa Sámedikki čilgehusas riikkabeivviide ja dan mearkkašumis duorastaga 4.6. Sajosis Anáris ja maid neahttasáttan. Muitalus lea doaimmahuvvon riikkabeivviide dán vahku álggus.
Muitalusa mielde muitalusjagi mearkkašahttimus dáhpáhus lei ođasmahttojuvvon sámediggelága fápmuiboahtin 1.8.2025. Láhka nannii Sámedikki sajádaga sámiid ovddasteaddji iešráđđenorgánan ja čielggasmahtii eiseválddiid ráđđádallan- ja ovttasdoaibmangeatnegasvuođaid.
Muitalusas gávnnahuvvo, ahte riikkabeivviin lea vuođđolága mielde ovddasvástádus fuolahit das, ahte vuođđolágas ja riikkaidgaskasaš olmmošriektesoahpamušain dorvvastuvvon sámiid vuoigatvuođat ollašuvvet maiddái geavadis. Dát gáibida muitalusa mielde láhkaásaheami ollašuhttima aktiivvalaš čuovvuma, doarvái buriid resurssaid, mat leat dieđus buriin áiggiin, ja maid sámiid iešráđđema systemáhtalaš gudnejahttima buot almmolaš mearrádusdahkamis.
