Anarâškielâ seervi já ummeesämikielâ seervi Álgguogåhtie stuorrâ nettipiergâsproojeekt lii ovdánâm ton muudon, et valmâš piergâsist oovdânpuohtui jo smakkâpittá.
Nettipiergâs lii digitaallâš sänikirje, mon nommâ lii Samionary. Samionary iäru Troomsa ollâopâttuv Nettidigisäänih-sänikiirján lii, et mieldi láá saanij kukkodâhmeerhah. Toh láá ravvuuh, maht sääni kalga celkkiđ olmânáál.
Anarâškielâ- já kulttuur máttáátteijee Junnáás Haansâ Eine Iiris ađai Iiris Kangas mielâst Samionaryst lii ennuv ävkki máttáátmân. Sun ij ubâ muštâl uáppeid tááláá digisänikirjeest eidu kukkodâhmeerhâi váilum tiet.
– Toh láá hirmâd teháliih saanij sujâttem máttáátmist. Meiddei tast, et maht säänih iättojeh. Jis lohá táválii teevstâ, kost iä lah toh meerhah fáárust, te sáttá moonnâđ älkkest puástud, muštâl Kangas.
Siämmáá uáivilist lii Marke Laaksonen, kii máttát anarâškielâ eenikielân Aanaar škoovlâst. Sun vuárdá, et uđđâ piergâsist uáiná meid sujâttum sääni suomâkielân ige tuše kielâopâlâš teermâ suujâtmist. Lasseen sun tuáivu ravvuid, maht saanijd kalga kevttiđ.
– Jis uážžu tuš oovtâ tâi kyevti sääni kukkosii jurgâlus oovtâ sáánán, tot ij muštâl tuođâi tast, maht tom puáhtá kevttiđ. Ovdâmeerhâid já toi mere kolgâččij lasettiđ čielgâsávt, tuáivu Laaksonen.
Anarâškielâ seervi pargee já proojeektjođetteijee Fabrizio Brecciaroli muštâl, et tááláá digisänikiirján kukkodâhmeerhâi lasettem ij lamaš teknisávt máhđulâš.
– Kale muoi láán irâttâm já tutkâm ääši, mut tot ij lah máhđulâš lasettiđ. Lâi tuše älkkeb huksiđ já rähtiđ uđđâ piergâs, Brecciaroli iätá.
Itkos kirje digiháámán
Ravvuuh Samionaryn láá-uv puátimin.
Ohtân proojeekt uássin lii lamaš Erkki Itkonen Inarilappisches Wörterbuch -sänikirjerááiđu jurgâlem saksakielâst suomâkielân já tom digitistem.
Neeljiuásásâš Inarilappisches Wörterbuch -kirjeráiđu, ađai nuuvt kočodum Itkos kirjeh, láá pegâlmâs anarâškielâ sänikirjeh. Kirjeh almostuvvii 1986–1991. Kirjeráiđu siskeeld paijeel 40 000 säničielgiittâs já ovdâmerkkâd. Suomâkielân taid jurgâl Pauli Rämö, kii huksee Samionaryn meid infrastruktuur.
Itkos kiirjijn láá mieldi ennuv tovlááh eđâlduvah já nomâttâsah. Tai lasettem Samionaryn riggod kielâ já älkkeedit oppâm, arvâl máttáátteijee Iiris Kangas.
– Lii hirmâd hävski uáiniđ tom algâalgâlii kielâ kiävtu, maht toh láá ovdil sárnum. Taggaar kielâ rigesvuotâ lii vaarâ váhá lappum, ko láá ennuv uđđâ sárnooh, kiäh eskin máttááttâleh kielâ, arvâl Kangas.
Almolii anon ive 2028
Samionary puátá almolávt kevttimnáál majemustáá talle ko proojeekt nohá ive 2028 čohčuv.
Anarâškielâ lasseen Samionary almostuvá meid ummeesämikielân. Ummeesämikieláin porgâv ovdâmerkkân máttáátteijee Michael Grahn já Álgguogåhtie seervi čällee Simon Forsmark. Ummeesämikielâst láá jieijâs kirjeh, moin uážžu Itkos kirje hámásijd lasseetmijd.
Kuulmâihásii proojeekt hadden lii 705 600 eurod.
Stuárráámus ruttâdeijee lii Interreg Aurora, mii mieđettij 65 prosentid summeest. Eres ruttâdeijeeh láá Laapi litto Suomâ peln sehe Västerbotten já Norrbotten läänih Ruotâ peln.
