Sápmi

Davvin čuikii guokte vahku árat go dábálaččat – čuoikaáigodat sáhttá šaddat ain guhkit

Dán jagi giđđa lei liekkas ja davvin geasui árrat. Maiddái čuoikkat ihte árat go dábálaččat. Jus geassi lea goikkis de dat maid jávket.

Lähikuva hyttysestä kädellä, Jollaksen räme, 4.6.2019.
Dábálaččat davvin čuike easkka mihcamáraid áigge. Govva: Jari Kovalainen / Yle

Álgogeassi leamašan nu liekkas, ahte Ohcejoga Geavu guovllus čuikii árabut go dábálaččat.

– Čuoikkat leat šaddan spiehkastatárat. Dábálaččat Geavu guovllus čuoikkat bohtet mihcamáraid áigge, nappo dál dat leat boahtán guokte vahku árat go dábálaččat, muitala Otso Suominen Geavu dutkanstašuvnnas.

Čuoikkaid lassin guovllus leat juo muohkirat ja báikkuid maid hilážat. Suominen muitala, ahte, go geahččá dan makkár liekkasvuođat guovllus leamašan, de divrrit leat juste rivttes áigge jođus, danin go mihcamáraid temperatuvrrat ledje guokte vahkku ovdal mihcamáraid.

– Dat sáhttá muhtin muddui meinet dan, ahte vearrámus divreáigi sáhttá leat árat ja de loahppagease de veahá ložže.

Kevon tutkimusaseman johtaja, dosentti Otso Suominen ja Jouni Aikio 4.9.2024 Skalluvaaran metsäpuutarhassa.
Geavu dutkanstašuvnna hoavda Otso Suominen lohká ahte diibmá čuoikkat mannejedje olles geasi Geavu guovllus. Govva: Kirsti Länsman / Yle

Diibmá čuoikkat ja eará divrrit cevze guhkás čakčii. Dálkkádatrievdan lea dagahan dan, ahte šaddanáigodat lea guhkkon.

Diibmá Geavu guovllus čuoikkat mannejedje olles geasi, ja ledje dassážii go buolaštii.

– Nu guhká go lea doarvái liekkas, nu ođđa čuoikkat šaddet.

Boahttevuođas ferte hárjánit dasa, ahte divrrit leat gesiid giksin ain guhkit áigge.

– Dál giđđii árat ja čuoikkat šadde árrat, nu sihkkarit dat čuoikaáigodat guhku sihke álgo- ja loahpabealde čuoikaáigodaga, lohká Suominen.

Čuoikanálli lea gitta das man ollu leat láttožat, danin go čuoika manne láttuide.

Goike giđđa sáhttá leat váikkuhan dasa, ahte čuoikkat eai šatta nu beare ollu. Jus geasis šaddá goikkis, de čuoikaáigodat maid ii bistte nu guhká.