Sápmi

STEA-doarjagiid kriterat ođđasit válmmaštallamii – searvvit besset bosihit geasi

Wille Rydman linnjen kriterat livčče sode-servviid dili gáržudan sakka, go boahtte jagi rájes váikkuheapmái ii livčče ožžon šat doarjaga.

Kollage på social- och hälsovårdsminister Wille Rydman och statsminister Petteri Orpo.
Kriteraid linnjen dagahii moivvi ja maŋŋebargga riikabeivviin jienastedje ministtar Wille Rydman luohttámusaš. Čavga jienasteami maŋŋá son oažžui luohttámuša. Stáhtaministtar Petteri Orpo mielde STEA-doarjagiid kriteraid válmmaštallet ođđasit. Govva: Susanna Pesonen, Selma Rita

Sosiála- ja dearvvasvuođaministtar Wille Rydman linnjii STEA-doarjagiidda kriteraid almmá ráđđehusa oktasaš mearrádusa haga ja dagahii ráđđehussii moivvi.

Rydman dieđihii linnjema geassemánus ja maiddái sosiála- ja dearvvasvuođasuorggi servviid doarjjaguovddáš STEA dieđihii áššis mannan vahkus. SámiSoster-searvvi doaimma Rydman linnjen kriterat livčče gáržudan, go servviid okta bargu lea váikkuhit, dadjá doaimmajođiheaddji Ristenrauna Magga.

Rydman jáhkká, ahte searvvit sáhttet doaladuvvat ohcat doarjagiid su linnjen kriteraid vuođul.

– In nákce jáhkkit dasa, ahte geasi áigge oččošeimmet áigái ođđa ásahusa, go okta ráđđehusa bellodagain ii sáhtán deaddilit dan ruoná boalu go jienastedje luohttámušas, dadjá Rydman.

Stáhtaministtar Petteri Orpo mielde STEA-doarjagiid kriteraid válmmaštallet dál ođđasit. Bargojoavku álggaha dálánaga barggu.

– Ásahusa válmmastallan álggahuvvo, kriteraiguin mearriduvvo ovttas ja daid bokte mearriduvvo mo doarjagat juhkkojuvvojit, dadjá Orpo.

SámiSoster vihkkehallá iežas doaimmaid borgemánus

Juos Rydman linnjen ođđa ruhtajuohkinkriterat bohtet fápmui, de sosiála- ja dearvvasvuođasuorggi servviid váikkuhanbarggu bohtet gáržudit ja juoba heaittihit.

Borgemánu áigge SámiSoster-searvi vihkkehallá sin doaimmaid ođđa kriteraid vuođul, muitala Ristenrauna Magga.

– Midjiide bohtet guossit STEA:s deikke ja mii várra ovttasráđiid smiehttat de ođđa kriteraid vuođul doaimma. Sii háliidit dieđusge seammás oahpásmuvvat makkár doaimmat mis leat.

Tominnanjohtaja Ristenrauna Magga istuu punaisella sohvalla, pöydällä kirjoitus- ja muistiinpanovälineet kulttuurikeskus Sajoksessa 11.2.2024 Inarissa.
Ristenrauna Magga: ”Manin juo searvvit leat, de lea dat váikkuhanbargu.” Govva: Kirsti Länsman / Yle

SámiSoster-searvvis leat eanáš dakkár doaimmat, mas deaivvadit olbmuiguin.

– Sámis gal diehtu johtá ovdamearkka dihtii das, gii ja man gilis olmmoš vejolaččat dárbbaša veahki, diehtá Magga.

Okta servviid dehálaš doaimmain lea váikkuhanbargu

SámiSosteris lea fárus máŋggain bargojoavkkuin áššedovdin. Sin váikkuhanbargu lea ovdamearkka dihte cealkámušaid čállin. Magga oaidná, ahte servviid okta doaibma lea váikkuhanbargu.

– Mii addit cealkámušaid, leat máŋgga bargojoavkkus mielde eandalii stáhta beale, main dahket stuorát mearrádusaid, logahallá son.

Magga lohká dan leat váikkuhanbargu, mii sáhttá sis báhcit eret. Son imaštallá maid dat ođđa kriterat oaivvildit, go okta servviid vuođđobargu lea váikkuhanbargu.

– Ođđa ruhtajuohkinnjuolggadusat dulbmet servviid iešstivrema, muhto dat duolbmá maid olmmošvuoigatvuođaid, dadjá Magga.

Mo vejolaččat STEA-doarjagiid ođđa kriterat váikkuhit SámiSoster-searvái?
Ristenrauna Magga SámiSosteris muitala mo vejolaččat STEA-doarjagiid ođđa kriterat váikkuhit searvái.

”Mishan lea áidna sámiiguin doaibmi searvi SámiSoster”

Rydman kriteraid vuođul STEA-doarjaga eai oččošii dakkár searvvit, maid doaimmat leat váldoosiin dušše ovtta dihto ii-dearvvásvuođaákkáin meroštallon duogáš- dahje identiteahttajovkui.

Niina Pajari STEAs dadjá, ahte SámiSoster-searvvi dát ii guoskkat, go dat bálvala sámiid lassin maid eanetlogu olbmuid.

– Mishan lea áidna sámiiguin doaibmi searvi SámiSoster. Mu oainnu mielde dát kritera ii guoskkat sin, dadjá Pajari.

STEA doarjagiin okta goalmmátoassi geahppána juos veardida mannan jahkái. Boahtte jagi doarjja lea 190 miljovnna euro. Kriterat čuhcet guovddášservviid almmolašdoarjagiidda go dál háliidat dorvvastit deaivvadanbarggu.

Dat, makkár bohtosat servviid barggus leat, boahtá leat guovddážis, oaivvilda Pajari.

– Dat joavku, masa bargu ja návccat čujuhuvvo ferte oaidnit, ahte dan bargui lea dárbu. Doarjaga geavaheamis addojuvvon mearrádusa ferte čuovvut go geavaha doarjaga vai golut bissot govttolažžan, dadjá Pajari.

STEAs gárvána juovlamánu álggus doarjjaevttohus ja doarjagat mieđihuvvojit boahtte jagi álggus servviide.