Ko puátá Ruotâst, Taažâst tâi Ruošâst Suomâ Laapin, vuosmustáá uáiná koolbâ, mast lohá ”Lappi Sápmi”.
Tágáreh koolbah láá ohtân suijân toos, mondiet ulmuuh jurdeh, et Säämi já Lappi láá siämmááh kuávluh, muštâl Petter Morottaja Säämi kielârääđi jeessân.
Säämi kielârääđi meridij čuákkimstis vyesimáánust, et sij rävvejeh Eellimvyeimikuávdáá meddâlistiđ Sápmi-sääni Lappi-koolbâi ohtâvuođâst, vâi ulmuid ij pääsi puástu ibárdâs mielân.
Morottaja arvâl, et nubástus maŋa äšši čiälgá ulmuid.
– Keevâtlávt tot ”Sápmi” kuáđđoo täst meddâl. Täst mudoigin ep haalijd, et tot Lappi- já Säämi-noomah mahtnii šodâččii synonymin nubijdis, Morottaja čielgee.
Noomâi muttemân ij lah vala olmâ čuávdus
Vävlitoimâttuv kiäinujotolâhstivrim äššitobdee Tuomas Österman mield sij keččâleh toimâđ kielârääđi ravvui mield. Lappi lii eennâmkodde já koččâmuš lii eennâmkode räjikoolbâin.
Sämieennâm ij lah siämmáálágán ko táváliih haaldâtliih kuávluh. Tot ij lah kaavpug ige eennâmkodde, pic kulttuurlâš já eennâmtieđâlâš kuávlu, mii rastaldit väldiraajijd.
Österman mielâst kuávlun ij lah valmâš kolbâvuáđu ige miäruštâllâm.
– Tääl čuolmân lii tot, et Säämi merkkiimân ij lah pargopiergâs, Österman muštâl.
Tääl Vävlitoimâttâh smiättá, magarijd nommâkoolbâid sämmilij päikkikuávlu kiäinuid puáhtá pieijâđ.
Kielârääđi jesânijngin ij lah čielgâ iävtuttâs toos, mii puáđáččij Sápmi-sääni sajan. Morottaja mield čuákkimist kuittâg savâstâllui ääšist.
– Ohtâ iävtuttâs lâi, ete väldip eenâb kiävtun tággáár, ko sämmilij päikkikuávlu -koolbâ. Toos halijdeh meiddei Sämiliipu pieijâđ, et lii vala čielgâsub, et tääl taat lii Sämieennâm, Morottaja čielgee savâstâllâm.
