Sápmi

Ášševuoddjit čielggadedje Ohcejoga vuojadanhálla divvuma – stivrra ságadoalli: Ovdamearka das, mo ii galgga dahkat

Ohcejoga gielda diŋgui čielggadeami vuojadanhálla sanerenfitnus. Gieldda bargoveaga mielde máŋggat áššit manne proseassas endorii.

Utsjoen uimahallin julkisivua.
Ohcejoga vuojadanhálla divodeapmi lei divrasut go jáhkke Govva: Ylen arkisto

Ohcejoga vuojadanhálla divodeapmi gárvánii juo giđđadálvit, muhto skádja hatti birra gullo ain.

Vuojadanhálla sávnni sihke basadan- ja gárvodanlanjaid sanerenfitnu galggai máksit 152 000 euro. Haddi loktanii maŋŋelis giđđat ja šattai oktiibuot badjel 210 000 euro.

Go fitnu lassin sanerenprosessii rehkenastá ovdabargguid ja -kártemiid sihke oasi álgojagi ášševuodjingoluin, prošeavtta loahpalaš haddin šaddá árvalusaid mielde sullii 280 000 euro.

Nappo haddi šattai masá guovttegeardánin dan ektui, maid ledje álgoálggus plánen.

Gielddainšenevra Kimmo Ankelo muitala, ahte loahpaloahpas fidnu lea goittotge hálbbit go čavčča fálaldatgilvvohallamis nubbin boahtán agoartta fálaldathaddi.

Stivra gáibida čielggadeami

Giđđat gielddastivra diŋgui áššis juridihkalaš čielggadeami Valo Partners Oy ášševuodjindoaimmahagas. Čielggadeapmi lea badjel 30 siiddu.

– Čielggadeapmi doaibmá ovdamearkan das, mo ii galgga dahkat, lohká Ohcejoga gielddastivrra ságadoalli Mika Aikio (sd.).

Fitnu áigge agoartabargiid ja gieldda gaskii šattai gižžu das, mat barggut gulle álgoálgosaš soahpamuššii ja mat ledje badjelmearálaš lassebarggut.

Agoartabarggu háhkamuš mearriduvvui dainna eavttuin, ahte čielggadanráđđádallamiin eai boađe ovdan liigegolut.

Maŋŋeleappos dollon čielggadanráđđádallamis eai dahkan beavdegirjji, nappo eavttuid čuovvuma eai leat sáhttán maŋŋá duođaštit.

Ilmakuva Utsjoen kylältä.
Ohcejoga vuojadanhálla govvejuvvon ovdal mannan dálvvi divodeami jagis 2021. Vuojadanhálla lea boares skuvlla oktavuođas. Govva: Vesa Toppari / Yle

Čielggadeami mielde gieldda fálaldatbivddamateriálain ledje ruossalasvuođat ja váilevaš dieđut. Fálaldatbivddaáššegirjjiin eai lean LVI- ja šleađgaplánat, asbeastakártemat, agoartasoahpamušhámus eaige máksinearretabeallat.

Čielggadeami materiálain boahtá ovdan, ahte agoartabargi lea maŋŋá ieš goasttidan ja čađahan asbeastakártema lassebargun.

Agoartta áigge dohkkehedje máŋggaid lasse- ja nuppástuhttinbargguid. Valo Partners čielggadeapmi gávnnahii, ahte daid eai gieđahallan soahpamuša gáibideaddji vugiiguin eaige huksenagoarttaid almmolaš soahpamušeavttuid mielde.

Loahpas LVI-bargguid válde eret agoarttas ja daid gilvalahte sierra.

Bargu gárvánii muhto váilevaš vugiiguin

Gielda árvala, ahte gárvánan barggus lea váttisvuođain fuolakeahttá alla kvalitehta ja lassebarggut leat ákkastallon.

Čielggadeami vuođul fidnui oassálastán virgeolbmuid doaimmat leat váilevaččat, muhto čielggadeapmi ii váldde beali ovttaskas olbmuid juridihkalaš ovddasvástádusaide.

Čielggadeapmi ávžžuha skuvlejumi virgeolbmuide geat dahket háhkamušaid, namuhit čielga vástuolbmuid, dárkilis girjjálaš gieđahallama doaimmain ja fitnu gieđahallama gieldda dárkkistanlávdegottis.

Valo Partners rievttalaš čielggadeapmi álggii ovdal go agoarta ja gielda ledje gárven ekonomalaš loahppačielggadeami.

Čielggadeami evttohii gielddastivrra várreságadoalli Mateusz Moilanen (kd.). Su mielas dat lei dárbbašlaš.

– Luohttámušolbmot fertejit sáhttit luohttit dasa, ahte mearrádusaid dahkama doarjjan addet doarvái ja rivttes dieđuid. Go ná ii dáhpáhuvvan, leat gártan bivdit dieđuid ja dahkat juridihkalaš čielggademiid, son muitala.

Ohcejoga gielddahoavda Päivi Kontio lea duđavaš, ahte ášši leat čielggadan.

– Sávvamis ášši lea dál gieđahallon lohppii, son lohká.

Ohcejoga vuojadanhállas lea okta álddis, mii lea 16,7 mehtera guhkkosaš.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Ohcejoga gielda diŋgui čielggadeami vuojadanhálla sanerenfitnus. Gieldda bargoveaga mielde máŋggat áššit manne proseassas endorii.

Sämitigge halijdičij virgálâš parlamentaarlâš ovtâspargo Euroop parlamenttijn sehe sierâ sämmilij ruttârááju.

Sääʹmkulttuurfoond Sääʹmpääʹljes-haʹŋǩǩõõzz čiõlǥtõs pohtt ouʹdde nuõrttsääʹmǩiõl rââʹžžes vueʹjj nuʹtt lääʹdd- ko še sääʹmõhttsažkååʹddest.